Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Koolihoone Narva mnt. 25, 1939. a.
Mälestise registri number 8495
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
Mälestise vana number 698k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis TEADUSMAJA (ÕPPE- JA TEADUSMAJA) NARVA MNT 25, 29 (101024649)

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.01.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Õppehoone, Koolimaja, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Arhitektide Alar Kotli ja Eerika Nõva loomingu näide, ajalooline koolihoone.

Sisestatud: 11.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Koolhoone ehitati kahe puitmaja asemele. 4-korruselise tahutud paekivist sokliga hoone ees asub madal tugimüüriga eraldatud haljasala. Peahoone tagaküljel eendub viimase mahuga risti asetsev saalikorpus. Hoone kujunduses ja viimistluses on selgelt jälgitav esi- ja tagafassaadide eristumine. Dolomiitplaatidega kaetud esifassaadi ilmestavad ühtlased akenderead ja dekoratiivsed karniisid. Fassaadi keskosas asub läbi kolme korruse ulatuv raidraamistusega vitriinaken. Väärikalt on kujundatud vaid peafassaad, õue pool on krohvitud seinad. Võimlatiiva küljes on poolümar trepikoda. Aknad ja uksed ei ole algsel kujul säilinud. Madal viilkatus on kaetud tsinkplekiga, milles poolümarad katuseaknad. Sümmeetrilise plaanilahendusega kool on lahendatud koridorisüsteemis, klassiruumid on lõunapoolses küljes ja koridorid põhjapool.

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise ajalugu


1940. aastal valminud koolihoone projektreeritid on arhitektid Alar Kotli (1904-1963) ja Erika Nõva (1905-1987). Tegemist oli esimese riigi rahadega ehitatud koolihoonega Tallinnas. Algselt Riiklikule Inglise Kolledzile mõeldud hoone andis nõukogude võim Tallinna Õpetajate Seminarile. Kuni 1944. aastani kasutas hoonet nõukogude sõjavägi, misjärel tehti hoones enne selle Tallinna Õpetajate Seminarile üleandmist kapitaalremont. Peahoonega kokku ehitatud 1939. aastal arhitekt Boris Tśernovi projekti järgi valminud neljakorruselise elamu on hiljem ümber ehitatud ja ühendatud peahoonega. 1972. aastal lisati hoovialale kaks arhitekt S.Jõe projekteeritud silikaatkividest hoonet: töökodade hoone ja kehakultuuri osakonna hoone, mis liideti peahoone galerii abil. 1983. aastal valmis hoovialale uus arhitekt E. Liiberg jooniste järgi valminud 4-korruseline raamatukogu ja keeltemaja, mis on samuti galeriiga ühendatud peahoonega.

Sisestatud: 16.02.2015.

Allikad


Ojari, T (1999) Arhitektuuriajaloolised eritingimused. TKVA Arhiiv Toimik N2-95

Ojari, T (2010) Muinsuskaitse eritingimused Tallinna Ülikooli sisehoovi restaureerimiseks. TKVA Arhiiv Toimik N9-6756

Ojari, T (2007) Muinsuskaitse eritingimused Tallinna Ülikooli krundil paiknevate hoonete ümberehitamiseks. TKVA Arhiiv Toimik N9-4551

Sisestatud: 16.02.2015.