Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus
Mälestise registri number 8498
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
X-koordinaat 545837.59
Y-koordinaat 6589677.40
Mälestise vana number 708k
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 04.03.22

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eeslinnade peaspetsialist, Kirsi-Merilin Luik

Märksõna(5)

Ehitised, Ehitiste liigid, Rajatis, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


suur lubjapõletusahi 19. sajandi algusest, silmapaistev ja haruldane tööstusarhitektuuri näide, väärtuslik romantiline rajatis Kadrioru-Lasnamäe pärandmaastikul.

Sisestatud: 30.10.2006.

Kirjeldus


Kui 18. saj. lõpus Lasnamäe nõlvale, praeguse Valge tänava kanti rajatud tohutu sõjaväelinnak ehk Uuslinn osutus hoonete valesti ehitatud paksude ja niiskete paekiviseinte tõttu kasutuskõlbmatuks, hakati seda järgnevate kümnendite jooksul vähehaaval lammutama. Suur osa neist hooneist lammutamisel saadud paekivist põletati lubjaks nõlva alla rajatud lubjaahjudes, sealhulgas ka selles, tööstur Georg Eggersi ehitatud lubjaahjus. Tegemist oli toonase Tallinna ühe kõige tuntuma lubjapõletustöökojaga. Dramaatiliselt romantilise looduse tõttu 19. sajandil väga populaarsesse jalutus- ja väljasõidukohta Hundikuristikku rajatud suur lubjaahi oli üheks esimeseks rajatiseks Venemaal, kus tööstusliku küttena kasutati turvast. Ahju köeti nõlva alt, kivid veeti ahju ülevalt Lasnamäe poolt, üle võlvidele toetatud sillataolise veotee. Hiljem on ahju peale kujundatud vaateplatvorm. Ahjuga ühel kinnistul asus kunagi lisaks üks puitsuvila (algselt ilmselt tootmishoone) ja rida abihooneid, mis Narva maantee laiendamisel on lammutatud. Säilinud on aga vana nn. Eggersi maja ja aed Narva mnt 120 krundil.

Sisestatud: 30.10.2006.

Ajalugu


Lubjaahi rajati 19. sajandi alguses, selle kasutamine lõpetati juba 19. sajandil, 20. sajandi I poolest varemeis.

Sisestatud: 30.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


vastavalt skeemile, millega saab tutvuda TKVA-s ja Muinsuskaitseametis

Sisestatud: 30.10.2006.