Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863. a.
Mälestise registri number 8519
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
Mälestise vana number 816k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis asutusehoone (101024917)

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.02.13

Menetleja: Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist, Helen Kallaste

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Klubihoone, Gildihoone, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Silmapaistva tuudor-stiilis lahendatud fassaadiga hoone Tallinna vanalinnas.

Sisestatud: 04.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Nüüdne tuudorstiilis krohvitud fassaadiga sümmeetriline hoone on oma praeguse ilme saanud N. Jegorovi ja F. Kordesi 1863. a. koostatud projekti järgi. Pika tänava poolsel küljel on hoone 3- ja Pühavaimu tänava pool 4-korruseline. Hoone müürid on laotud 1864. a. ümberehituse käigus punasest tellisest vaheldumisi tahutud paekiviga. Pika tänava poolne sokkel on tahutud paekivist. Fassaadid on kujutatud rikkalike raskepäraste karniisidega, millega Pika tänava fassaadil liituvad minitornid ja skulptuurid ning Pühavaimu tänavale avaneval fassaadil ka kaks etikukivi pead. Skulptuurid esifassaadil kujutavad gildi kaitsepühakut P. Kanutit ja usupuhastajat Martin Lutherit. Ümberehitamise käigus peasissepääsu ees seisnud etikukivide ülaotsi kaunistanud raidkivist Tallinna suur ja väike vapp paigutati Pühavaimu tänava poolse tagafassaadile. Hoone keskosas säilitati suure pidusaali algne asukoht ja läbi 2-korruse ulatuv maht. Suur saal kolme kõrge aknaga mõlemal pool saali otsaseinas loob hästivalgustatud ja esindusliku mulje. Saali algne sisekujundus ei ole säilinud. 1933 a. ümberehituse käigus vaesustunud interjööridest on säilinud vaid üksikuid katkeid.

Sisestatud: 19.06.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kanuti gildi maja paikneb trapetsiaalse konfiguratsiooniga krundil Pika ja Pühavaimu tänava vahelises kvartalis. Hoone võtab oma alla kogu krundi, vaba õueala ei ole

Sisestatud: 19.06.2013.

Mälestise ajalugu


Esialgset hoonet mainitakse vaadeldaval krundil asuvana esmakordselt juba 1326. aastal. Tollal moodustas praeguse hoone Pika tn. 18 külgnev osa gildhoone. 1406. aastal laiendati gildhoonet põhjapoolse naabermaja võrra ja nii oli Pika tänava ääres kõrvuti kakas viilmaja. Ostetud hoonesse ehitati gildide saal. 1860. aastal osteti kolmandaks hooneks jällegi põhjapoolne naabermaja. Sellisena seisis tookordsel lõpliku suuruse omandanud krundil pikemat aega kolm keskaegsele Tallinnale tüüpilist kõrge teravnurkse viiluga maja. Säilinud on neist mitmeid ülesmõõtmisjoonised. Kolm viilu püsis kuni 1864. aastani, nimetatud aastal ehitati hoone ümber arhitekt F. Kordese projekti järgi historitsistlikus nn. tuudorstiilis hooneks, mille fassaad siiani säilitab kolmeosalise vertikaalse jaotuse. Põhiplaanile üldgabariit jäi endiseks. 1933. a. arhitekt E. Kuusiku korrastustööde projekt hõlmas eelkõige tulekahju järgset hoone interjööride taastamist. 2000. a. teostatud värvisondaažide käigus olid avastatud mitmed II korruse trafarettmaalingud. Põhjalikud remont-restaureerimistööd viidi läbi 2002. a. Osalise krohvi eemaldamise tõttu Pika tn. fassaadilt kolme keskaegse hoone detaile ei ilmnenud. Eemaldati varasematel aastatel tsementkrohviga tehtud parandused, taastati kunstkivi. Restaureerimistööde käigus otsustati vapi kujutisega etikukivid Pühavaimu tn. fassaadilt Pika tänava fassaadile tagasi paigutada, kuid see osutus võimatuks. Fassaadide värvimisel toonid korrigeeriti 19. saj. koloreeritud auaadressi järgi. Sama pildi järgi vormistati Pika tänava fassaadi ümarniššid: Püha Kanuti kuju alla maaliti Tallinna väike vapp ja Martin Lutheri skulptuuri alla Tallinna suure vapi kujutis.

Hoone funktsioon
Alates 14. saj. hoonet kasutas käsitööliste Püha Kanuti Gild. 19. saj. III korrusele paigutati Provintsiaalmuuseumi kogud. Peale Gildi sulgemist kasutas hoonet Tallinna Tehnikum kuni 1933. aastani. Alates 1933 keldriruumides tegutses restoran ja klubi. Seejärel oli hoones tulekahju. Okupatsiooni ajal oli hoone okupatsiooniarmee kasutuses. 70-ndatel hoonet kasutasid sõjaväe ametkonnad ja Tallinna Telefonivõrk. Edaspidiseks loomulikuks ja arhitektuurile jõukohaseks kasutamisviisiks saab olla vaid kultuurifunktsioon (konverentsid, näitused, muuseumiruumid). Tallinna Linnavolikogu otsusega ruumid anti üürile Eesti Kunstiakadeemiale tähtajaga 15 aastat (2004-2019)

Sisestatud: 19.06.2013.