Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku veetorn, 1910. a.
Mälestise registri number 8582
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 26.09.14

Inspektor: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Kaarel Truu

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Veetorn, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Lutheri mööblivabriku tehasehoonete ansamblisse kuuluv rajatis.

Sisestatud: 13.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Neljakandiline paekivist veetorn on montaazitsehhi kõrval üks ansambli dominante. Veepaagi osa eraldub vähesel määral konsoolselt torni põhimahust. Sokli osas torn laieneb voolujooneliselt. Fassaadi ilmestavad piklikud kitsad aknad, lõunafassaadil sõõrjas aken. Veepaagi osa on hiljem kõrgemaks ehitatud. Katusel paikneb betoonpunker. Veetorniga külgneb ajalooline põhjavabrik, mis II maailmasõjas kannatada sai.

Sisestatud: 23.02.2015.

Mälestise ajalugu


Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonna kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther (1810-1876) ja Markel Makarov kahekorruselise puidust saeveski. Kuus aastat hiljem ehitati arhitekt Erwin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi katlamaja. 1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärse tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis. Seoses Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega rajati 1904–1905.aastal töötajatele esinduslik rahvamaja. Viis aastat hiljem sai valmis Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekti alusel ehitatud vabrikuomaniku villa, kus täna asub perekonnaseisuamet. 1880. aastal alustas ettevõte mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian Wilhelm (1857-1914) ja Carl Wilhelm (1859-1903) viisid perefirma murranguliste uuendusteni vineeri tootmise tehnoloogias. Vabriku vineerist toolipõhja edu avas rahvusvahelised müügisuhted. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 1945–1968. aastani kandis nimetust Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik, 1968–1993. aastani Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat (TVMK). 2005. aastal viidi tootmine üle Kohilasse.

Sisestatud: 23.02.2015.

Allikad


Juske, J. (2014) Ajaloorubriik: Mööblivabrik, mis muutis Tallinna ja eestlaste kodusid. [www] http://jaakjuske.blogspot.com/ (23.01.2015)

Vikipeedia. Lutheri vabrik. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Lutheri_vabrik (23.01.2015)

Gens, L. (1993) Eesti arhitektuur I

Mehaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther. [www] http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2845 (23.01.2015)

Eesti mehaanilise puutööstuse a/s A. M. Luther. (1928) Estonia-Filmi kroonika Filmoteegi materjal, 4/5 [www] http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/7519/huvitavat-lugemist (23.01.2015)

Mehaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther – 4357. Fondiloend [www] http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2845 (23.01.2015)

Sisestatud: 23.02.2015.