Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tuletõrjedepoo, 1912. a.
Mälestise registri number 8585
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis tuletõrje depoo ja med.punkt (101019195)

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Tuletõrjedepoo, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Lutheri mööblivabriku ansamblisse kuuluv hoone.

Sisestatud: 13.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Osaliselt 2-korruseline, kelpkatuse ja nurgatorniga depoohoone klombitud paekivist fassaad on kesktelje suhtes sümmeetriline. Algselt oli hoonel S-kujulistest savitellistest katusekate. Tänavapoolset 2-korruselist peafassaadi liigendavad kesk- ja külgrisaliidid. Klombitud paekivist fassaad on dekoorirohke. Fassaadi elavdavad risaliitide hambulised liseenid, karniisid ja suure dekoratiivse lukukiviga aknasillused. Vabriku territooriumi poolne osa oli algselt 1-korruseline. Hoone esimesel korrusel asus depoo koos meeskonnaruumid ega ning teisel korrusel paiknesid ametiruumid. Säilinud on paekivist astmetega ja metallrinnatisega peatrepp.

Sisestatud: 23.02.2015.

Mälestise ajalugu


Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonna kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther (1810-1876) ja Markel Makarov kahekorruselise puidust saeveski. Kuus aastat hiljem ehitati arhitekt Erwin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi katlamaja. 1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärse tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis. Seoses Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega rajati 1904–1905.aastal töötajatele esinduslik rahvamaja. Viis aastat hiljem sai valmis Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekti alusel ehitatud vabrikuomaniku villa, kus täna asub perekonnaseisuamet. 1880. aastal alustas ettevõte mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian Wilhelm (1857-1914) ja Carl Wilhelm (1859-1903) viisid perefirma murranguliste uuendusteni vineeri tootmise tehnoloogias. Vabriku vineerist toolipõhja edu avas rahvusvahelised müügisuhted. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 1945–1968. aastani kandis nimetust Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik, 1968–1993. aastani Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat. 2005. aastal viidi tootmine üle Kohilasse. Vabriku tuletõrjedepoo ehitati arhitekt Ervin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi 1912. aasta. Hoone sai Teises maailmasõjas kannatada. Taastamisprojekt valmis 1950. aastal. Hoonesse projekteeriti vabriku meditsiinitöötajate vastuvõturuumid. Hoone taastati endisel kujul, kuid siseplaneeringus tehti mõningaid muudatusi.

Sisestatud: 23.02.2015.

Allikad


Pantelejev, A (2001) Tallinna, Vana-Lõuna t 19 arhitektuuriajaloolised tingimused. TKVA Arhiiv Toimik N9-923

Sisestatud: 23.02.2015.