Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna t. 25, 1922. a.
Mälestise registri number 8588
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101023804)

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Endine Vineeri- ja Mööblivabriku a/s A. M. Luther töötajate elamu, on valminud ajastu tuntuimate arhitektide Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni spetsiaalselt vabriku jaoks välja töötatud elamutüüpide alusel. Korterelamu kuulub arhitektuuriliselt terviklikku, samal ajal ehitatud ja sarnase välimusega hoonete ansamblisse.

Sisestatud: 13.09.2018.

Mälestise kirjeldus


2-korruseline eluhoone lähtub 20. sajandi alguse saksa aedlinnadele omasest heimatkunsti traditsioonist, mida iseloomustab hoone kuubikujuline maht ja kõrge kelpkatus. Algsetest detailidest on trepikojas säilinud paeastmetega trepp, ühe korteri tahveluks ja algsed aknad. Keldris on säilinud kaks tahvelust.

Sisestatud: 23.02.2015.

Mälestise ajalugu


Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonna kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther (1810-1876) ja Markel Makarov kahekorruselise puidust saeveski. Kuus aastat hiljem ehitati arhitekt Erwin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi katlamaja. 1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärse tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis. Seoses Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega rajati 1904–1905.aastal töötajatele esinduslik rahvamaja. Viis aastat hiljem sai valmis Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekti alusel ehitatud vabrikuomaniku villa, kus täna asub perekonnaseisuamet. 1880. aastal alustas ettevõte mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian Wilhelm (1857-1914) ja Carl Wilhelm (1859-1903) viisid perefirma murranguliste uuendusteni vineeri tootmise tehnoloogias. Vabriku vineerist toolipõhja edu avas rahvusvahelised müügisuhted. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 1945–1968. aastani kandis nimetust Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik, 1968–1993. aastani Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat. 2005. aastal viidi tootmine üle Kohilasse. Vala-Lõuna tänava ääres paiknevad vabriku meistritele ja töölistele mõeldud elamud ehitatid 1922. aastal arhitektide Eugen Habermanni (1884-1944) ja Herbert Johansoni (1884-1964) projekti järgi.

Sisestatud: 23.02.2015.

Allikad


Välja, L (2008) AS A.M.Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku tööstuskompleksi muinsuskaitselised tingimused arhitektuurivõistluse tarbeks. TKVA Arhiiv Toimik N9-5741

Sisestatud: 23.02.2015.