Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A/s A.M.Luther uus vabrikuhoone, 1912. a.
Mälestise registri number 8594
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.13

Inspektor: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


juugendliku tööstusarhitktuuri harukordne näide, esimene mitmekorruseline raudbetoonkarkassehitis Eestis, hoone, mis annab tunnistust Eesti tööstuse tormilisest arengust 20. sajandi alguses; kuulub harukordselt terviklikult säilinud Lutheri mööblivabriku ajalooliste industriaalehitiste ansamblisse.

Sisestatud: 22.11.2007.

Mälestise kirjeldus


U-kujulise põhiplaaniga suure tööstushoone põhjatiiva moodustab pikk kolmelööviline vahelagedeta masinasaal, keskosa ja lõunatiiva 3, 5 korruseline mitmete tsehhidega mööblivabrik. Õuele kavandati elektrijaam koos korstnaga. Trammipargi pool asus hiljem lammutatud väike madalam hooneosa, millega liitusid väravad ja väravavahimaja. Kompleksi välisseinad on paekivist, sisekonstruktsioon aga valati betoonist. Eesti arhitektuuris asetub oma konstruktiivse innovaatilisuse tõttu erilisele kohale katusevalgustusega masinasaal oma monoliitsest raudbetoonist kandekonstruktsiooni-raamkarkassiga. Mööblivabriku-osas on avarad pikliku kujuga tootmisruumid, kus vahelagesid kannavad kaks rida betoonposte, hoonemahtu paigutati kolm sisemist trepikoda.

Sisestatud: 13.09.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi algul otsustas varem teisel pool praegust Vana-Lõuna tänavat tegutsenud Lutheri mööblitööstus laiendada tootmist ka tänava vasakkülje ja raudtee vahel asunud seni hõredalt hoonestatud heinamaale. Siia rajati rida tööliselamuid (esimesena Vana-Lõuna 13, 15; seejärel, pärast I Maailmasõda, Vana-Lõuna 21-35), suurejoonelise arhitektuuriga klubi-rahvamaja Vana-Lõuna 37 (mille kavandasid maailmakuulsad Soome arhitektid E. Saarinen, A. Lindgren ja H. Geselius, 1904-05) ning nendest kagu poole 1912 a. võimas nn. uue mööblivabriku hoone. Mööblivabriku projekteerisid N. Vassiljev ja F. Bubõr Peterburist.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Krundi ulatus (veerenni 36 ja Vana - Lõuna 39)

Sisestatud: 22.11.2007.