Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tootmishoone uue vabrikuhoone hoovis, 1912. a.
Mälestise registri number 8595
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.13

Inspektor: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Lutheri mööblivabriku tööstushoonete ansamblisse kuuluv hoone.

Sisestatud: 13.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Paekivist välismüüridega 2-korruseline hoone esindab juugendstiili ratsionaalset suunda. Hoone konstruktsioon on raudbetoonist, mis võimaldab kasutada eksterjööri kujunduses sileda betoonpinna, klombitud paekivi ja klaasi kombinatsiooni, kus klaaspindade vahelised kitsad, klombitud paekivist seinaosad annavad fassaadidele jaotuse ja rütmi. Ka hoone sisekujundus põhineb hoone raudbetoonist raamkonstruktsiooni võimalustele, mis võimaldas paigutada hoone keskele avara, kolmelöövilise masinatsehhi.

Sisestatud: 23.02.2015.

Mälestise ajalugu


Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonna kaubandusettevõttest, mis tegutses Tallinnas juba 1742. aastast. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther (1810-1876) ja Markel Makarov kahekorruselise puidust saeveski. Kuus aastat hiljem ehitati arhitekt Erwin Bernhardi (1852-1914) projekti järgi katlamaja. 1891. aastal valmis sama arhitekti projekti järgi Vineeri tänava äärde ühekorruseline tööstushoone, 1897. aastal kahekorruseline töökoda, kaks aastat hiljem Pärnu maantee äärde kahekorruseline tootmishoone ja 1901. aastal Tatari tänavale kahekorruseline tsehh. Seoses Lutheri vabriku laienemise ja töötajate arvu suurenemisega rajati 1904–1905.aastal töötajatele esinduslik rahvamaja. Viis aastat hiljem sai valmis Aleksei Bubõri (1876 – 1919) ja Nikolai Vassiljevi (1875 – 1941) projekti alusel ehitatud vabrikuomaniku villa, kus täna asub perekonnaseisuamet. 1910. aastal rajati Pärnu maantee äärse tootmishoone juurde kolmekorruseline juurdeehitis. Uue mööblivabriku ning selle hoovis paikneva väiksema tootmishoone ehitamine otsustati 13. jaanuaril 1912. aastal AS Luterma juhatuse koosolekul. Ehituskrunt suurusega 170 000 ruutmeetrit oli soetatud juba 1897. aastal ja seal oli 1905. aastal valminud vabriku töölissöökla. Mööblivabriku projekt telliti arhitektidelt Aleksei Bubõrilt ja Nikolai Vassiljevilt. Samaaegselt mööblivabriku ehitusega rajati selle sisehoovi oma elektrijaam. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Tallinna pommitamisel 1945. aastal said suurt kahju ka mööblivabriku ja teiste AS A. M. Luther tootmishooned. Sõjakahjustused, mis mõningatel andmetel ulatusid 75 protsendini vabriku tootmisbaasist, likvideeriti 1950. aastaks. Mööbliladu ehitati juurde 1949. või 1950. aastal. 1990. aastatel lõpetati tootmine ja 2006. aastal asuti vabrikut ja katlamaja ümber ehitama kortermajaks. Hooned renoveeriti 2008. aastaks.

Sisestatud: 23.02.2015.

Allikad


Lutheri Kvartal. Ajalugu [www] http://www.lutherikvartal.com/index.php?0133 (19.02.2015)

Eensalu, M. (2007) Muinsuskaitse eritingimused kaitsevööndis asuvale Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi endisele mööblilaole aadressiga Vana-Lõuna 39a. TKVA Arhiiv Toimik N9-4618

Eensalu, M. (2007) Muinsuskaitse eritingimused A.M.Lutheri uue mööblivabriku katlamajale Vana-Lõuna 39a. TKVA Arhiiv Toimik N9-4547

Sisestatud: 23.02.2015.