Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914
Mälestise registri number 8615
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101025216)

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.12.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Osa Bekkeri laevaehitustehase töölisasumist

Sisestatud: 20.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Kopli tn. 75 rajati aastatel 1912-1914 ning oli mõldud tehase meistrite elamuks. Bekkeri teenistujate elamud on erandlikud selle poolest, et kui teistes töölisasumites rajati elamud valdavalt puidust, siis siin on tegemist kivihoonetega. Küll aga rajati töölisbarakid siin puidust (nt. Kopliranna tn. 41). Hoone paikneb otsakuti Kopli tänava ääres, selle peafassaad on suunatud hoovi poole. Nagu ülal mainitud, on Bekkeri asumi Kopli tänava äärsete hoonete paigutus suhteliselt juhuslik, kummalisel kombel pole ala planeerides arvestatud poolsaare peatrakti – tänase Kopli tänavaga. Peatänava-äärsel fassadil puuduvad isegi aknaavad. Hoone arhitekt pole teada, ilmselt on projekt koostatud mõne inseneri poolt, mida on tunda ka hoone pisut kohmakas välimuses. Kolmekorruselise madala kelpkatusega kivihoone fassaadid on lahendatud historitsistlikus stiilis, mõneti meenutab hoone välimus nn. kroonuarhitektuuri, mis muudab selle veidi raskepäraseks ning ametlikuks. Erinevalt aga kroonu-stiilis majadest, kus tellisseinad on valdavalt krohvimata, on Kopli tn. 75 hoone seinad kaetud silekrohviga. Krohvimata on vaid tahutud paekivist sokliosa. Vastavalt plaanilahendusele on hoone fassaadid sümmeetrilised, neid ilmestavad rohked mainitud stiilidele omased dekoorielemendid – horisontaalsed ehiskarniisid, lukukivi motiivid segmentkaarega avade kohal, liseenid, krohvraamistusega valeaknad kolmanda korruse tasandis jne. Omapäraselt kuid pisut ülepakutuna mõjuvad teise korruse tasandil esi- ja tagafassaadi servades paiknevad kitsad nišid. Keskse trepikoja kohal tungib katusekelbast välja massiivne kivifassaadiga vintskap. Võimalik, et täna pelgalt krohviga kaetud vintskap on varem olnud samuti rikkaliku dekoreeritud. Hoone tagafassaadi keskosa on risaliidi-laadselt pisut eenduv. Hoone segmentkaare ning kahepoolse raamijaotusega aknaavad paiknevad fassaadil samuti sümmeetriliselt, tagafassaadil on trepikojaga kohakuti asetsevas osas kitsad paarisaknad. Peafassaadil on säilinud üks originaalse vihmaveetoru kandiline ülaosa. Peaukse kohal paiknenud plekist varikatus on aga hävinud. See kujutas endast pealt ja külgedelt kaetud mahulist korvi, mille alumisi servi ääristas samuti plekist dekoratiivne ehisriba. Kunagine tahveldatud kahepoolne peauks on samuti hävinud. Põhiplaanilt on hoone sümmeetriline, kesksest trepikojast pääseb kummalgi pool paiknevatesse pisikestesse eeskodadesse, kust omakorda viib tee korteritesse. Igal korrusel on neli korterit, kummalgi pool vastavalt kaks. Korterid on 1-toalised, igal korrusel on ka üks 2-toaline eluase. Trepikoja algne siseviimistlus – paekivist trepiastmed, kahhelplaatidega kaetud mademed, metallist trepivõre, kojakapid – on valdavalt säilinud. Trepivõre jätkuna asub esimesel korrusel keldrisse laskuva marsi ees asuv omapärane metallist värav. Lisaks mõlemal pool paiknevate korterite eeskodade ustele asuvad trepikojas ka dekoratiivsed valeuksed. Paraku pole täpselt teada, milliseid neist kunagi reaalselt avadena on toiminud, võimalik, et tegu on tervenisti butafooriaga. Pisikeste korterite siseviimistlus on võrdlemisi napp, küll aga on siin lisaks tahveldatud ustele olnud peegelvõlvlaed, mida mitmes korteris tänagi näha võib. Osaliselt on korterites säilinud ka Franz Krulli masinatehases valminud malmist radiaatorid. 1920ndatel või 1930ndatel rajati hoone Kopli tänava poolsesse ossa kahe korteri asemele kaupluseruumid, mille tarvis raiuti otsaseina ukse ja aknaavad, üks ukseava lisati ka peafassaadile kunagise aknaava kohale.

Sisestatud: 17.09.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses puhkes Tallinnas seninägematu arendustegevus, mille põhjusteks on mitme mastaapse tööstusettevõtte ja neid teenindava infrastruktuuri rajamine. Lasnamäele kerkis Dvigateli vagunitehas, Kopli poolsaarele Sitsi mäele Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik, veidi hiljem lisandusid poolsaare tippu mitmed laevaehitustehased, seal hulgas ka Bekkeri tehas. Tööstuse rajamine tõi endaga kaasa ka massilise elamuehituse. Kiiresti ning paljuski stiihiliselt arenenud Tallinna töölisagulitest erinesid tehaseasulad oma komplekse planeeringu ja ühtse väljanägemise poolest. Tööstushoonete lähedusse rajati terviklikud töölisasulad, kuhu peale juhtkonna villade ja tööliste barakkide kuulusid ka kauplused, koolid, haiglad, pesumajad jne. Sarnase printsiibi kõige ilmekamaks näiteks kujunes Vene-Balti asundus poolsaare tipus, kuid novaatorlikke jooni kandsid endas ka varasemad tehasekülad. Bekkeri kompleks seevastu jääb oma kaasaegsetele selle poolest alla. Kopli poolsaare laevaehitustehaste eellugu algab 1909. aastal, kui tsaarivalitsus hakkas ette valmistama üleriigilist sõjalaevade ehitamise programmi. Mitu tehasekompleksi, nende hulgas ka hilisem Bekkeri tehas (algselt tuntud ka kui Telliskopli tehas), planeeriti rajada Tallinna lähedale Kopli poolsaare tippu. Ehitus algas 1912. aastal, kui oli leitud tänase Kopli tänava ning Kopli lahe vahel sobiv maatükk. Ala oli varem kaetud metsaga, vaid lahe ääres asusid mõned suvilad ning kalurionnid, mis ehituse käigus peagi lammutati. Olgugi et tehaste ehitus vältas paralleelselt teise Kopli poolsaarel asuva kompleksi – Vene-Balti tehase – ehitusega, ei kujunenud Bekkeri kolooniast (asumi nimetus tolleaegses kõnepruugis) säärase tervikliku ning läbimõeldud plaaneeringuga tööstuskompleksi. Kui Vene-Balti asum rajati tolle aja mõistes eesrindlike linnaehituslike printsiipide alusel (suuresti arhitekt A. Dmitrijevi teene), siis Bekkeri tehaste ala oli oma üldplaanilt võrdlemisi stiihiline. On teada, et mitmed asumi generaalplaanid lükati linnavalitsuse poolt nende poolikuse tõttu ka tagasi. See fakt seletab mitmed tänagi nähtavad linnaehituslikud puudujäägid – elamute liigne lähedus tööstustsoonile, mida Vene-Baltis teadlikult välditi, ning mitmete hoonete ebaloogiline paiknemine Kopli tänava suhtes (Kopli tn. 75 - 81). Tehasehoonetega elamute hoovi tungimise eest said bekkerlased nahutada ka naabrite käest, kuna rajasid oma tööstushooned liiga lähedale Vene-Balti teenistujate elamutele (nähtav Kaluri tn. alguses). Asumi rajamine lõppes 1916. aastal.

Sisestatud: 20.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 20.07.2007.

Meedia


- Sajanditagune kinnisvarabuum
http://www.ekspress.ee/viewdoc/571DC6671E69B94BC22570DD0034DDF4

Sisestatud: 26.01.2006.