Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tselluloosi- ja paberivabriku peakontor, 1915. a.
Mälestise registri number 8625
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis kontorihoone (101028488)

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.13

Inspektor: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Haldushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Tegu on pika ajalooga paberivabriku hooneteansamblisse kuulunud historitsistliku kontorihoonega. Hoone on projekteerinud arhitekt Jacques Rosenbaum.

Sisestatud: 22.08.2018.

Mälestise kirjeldus


Hoone on kahe ja poole korruseline. Hoone on viimistletud punase silekrohvi ja klombitud paekiviga. Hoone madal sokliosa on hoonemahust veidi eenduv. Hoone keskrisaliidil asub varikatusega, lihtne kahepoolse tahveluksega peasissepääs. Kesksel hooneosal esinevad kolme tüüpi aknad. Esimesel korrusel lihtsad kitsad aknad, kaks mõlemal pool peasissepääsu. Teisel korrusel kolm kõrget ümarkaarakent ning kolmandal 3 ristkülikukujulist väiksemat akent. Fassaadi seinapind on kombineeritud punasest krohvitud pinnast ning klombitud paekivist. Esimese ja teise korruse ning teise ja kolmanda korruse vahel kulgeb karniis. Keskrisaliidist vasakule jääb kuus telge, millest kõige lõpupoolsem taandub veidi. Teljel on varikatusega uks, mille kõrval on kitsad aknad, ning kohal valgmikuosa. Korruste vahel on punane krohvitud karniisiosa ja selle kohal ümarkaarne aken. Maja otsas on külgrisaliit, mis on neljateljeline. Keskrisaliidist paremale jääb samamoodi kuus telge, millest viimane taandub, kuid ukse asemel on esimesel korrusel kaks akent. Hoone küljel on vaadates on näha kaarja viiluga vintskapi. Hoone otsas on ühekorruseline lisaehitis, mis on kaetud mansardkatusega. Keskel on kahepoolne uks, mille kohal on ruudukujuline valgmik. Terve hoone ulatuses on esimese ja teise korruse vahel ning teise korruse kohal punane krohvitud vöökarniis.
Hoone tagumise külje kujundus peegeldab üsna sarnaselt esifassaadi, seinal ei esine punast krohvpinda. Tagafassaadi uksed on madalamad ning valgmikuteta. Keskrisaliit eendub tunduvalt vähem, kui esifassaadil ning kesmisest osast eendub poolkaare kujuline majaosa, mis on viieteljeline. Hoone kombineeritud mansard ja viilkatus on kaetud valtsplekk-kattega. Hoone on heas seisukorras.

Sisestatud: 24.08.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hoone asub Tallinnas, Kesklinnas, Masina tn 22.

Sisestatud: 22.08.2018.

Mälestise ajalugu


Esimene paberiveski alustas tegevust 1664. aastal Ülemiste mäel. Lagunenud hoonetega paberiveski krundile rajati paberivabrik, mis alustas tööd 1839. aastal. 19. sajandi lõpul otsustati rajada tselluloosivabrik ning tootmine sajandivahetusel ainult kasvas. Tselluloosi- ja paberivabrik töötas kuni 1992. aastani.
Kuna aastatel 1912-1914 läks tootmine ülesmäge, siis otsustati ehitada uuem ja avaram peakontorihoone. Hoone projekti koostas Jacques Rosenbaum ja projekt kinnitati 26. aprillil 1914. aastal ning kohe alustati ka ehitusega. Projektis ühendati aasta varem valminud tootmishoone ja uus administratiivkorpus üheks hooneks. Ehitis valmis 1915. aastal. Peakontori pikk esifassaad kulgeb piki Masina tänava serva. Hoone vanemasse, Tartu mnt. äärsesse hooneosasse, kus algselt olid tootmisruumid, rajati mõlemale korrusele suured paberi lao- ja ekspeditsiooniruumid. Masina tn. äärse hooneosa põhiplaan oli ja on tänaseni pika keskse koridoriga kummalgi korrusel, millest kahele poole jäävad kabinetid. I korruse hoovi pool paiknesid algselt ühel pool keskset trepikoda köögid ja teisel pool personaliosakond. Masina tn. poolsel küljel aga vastavalt majandusosakond koos eraldiseisva arhiiviruumiga ning vabriku meditsiiniteenistus. Teise korruse hooviküljel paiknesid puiduosakond ja tehniline osakond ning Masina tn. poolses
küljes, kus olid kõige esinduslikumad ruumid, raamatupidamine ja kommertsosakond. Hoone ehitusaegne ruumistruktuur on valdavalt säilinud. Ka välisilmelt on hoone säilinud suures osas algupärasena. Kõige suurem muutus on toimunud Tartu mnt poolses kõrgemas hooneosas, millel algselt oli kõrge kelpkatus ja ovaalaken, mis tänaseks on asendunud madala kaldega katusega. 1994. aastal toimus hoones suurem remont, mille käigus vahetati välja peauks ja fuajee vaheuks. Tartu mnt poolses küljel ennistati üks hilisem sissepääs uuesti aknaks. 1996. aastal toimusid katuse kolmes neelukohas läbijooksud, mis kahjustasid teise korruse osade ruumide, sealhulgas teise korruse saali seinte viimistlust. 1997. aastal paigaldati hoonele kogu katuse ulatuses uus katusekate koos vihmaveesüsteemidega ning osaliselt uuendati katusekonstruktsioone. Samal aastal tehti remonti ka suuremas osas veekahjustusi saanud ruumides. 2012. aastal vahetati räästapiirkonnas katuseplekk, parandati niiskuskahjustustega katusekonstruktsioone räästa osas ning eemaldati lubisegu räästamoodustajate vahel, millega tagati katusealune tuulutus. vahelae soojustamiseks kaeti
osa pööningu vahelaest puistevillaga.

Sisestatud: 22.08.2018.