Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vene-Balti laevatehase direktori elamu, 1914. a.
Mälestise registri number 8637
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101022180)

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.11.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Eramu, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kuulub endise Vene-Balti laevatehase võrdlemisi terviklikuna säilinud hoonekompleksi. Antud hoonekogum on ilmekas näide sajandi alguse töölisasulate planeerimise printsiipidest. Üksikobjektina on hoone väärtuslik säilinud mahu ja põhiplaani poolest.

Sisestatud: 26.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Direktori elamu erineb teistest asumi elamutest nii plaanilahenduse kui mahu poolest. Kui teenistujate elamud on valdavalt keskse trepikojaga korterisüsteemis lahendatud hooned, mille mahulahenduses ja dekooris leidub rohkesti tüüpseid elemente, siis direktori maja on unikaalsem. Hoone ülesehitus tugineb palladionistlikul ruudukujulisel põhiplaanil, mille peale on püstitatud kahekorruseline telkkatusega kuupjas maht. Kirde- ja edelapoolset fassaadi rõhutavad lisaks keskrisaliidid. Villa visuaalseks dominandiks on telkkatuse tipus paiknev püramidaalne klaaslatern (täna kaetud eterniidiga), mille alla jäi läbi kahe korruse ulatunud valgusšaht (säilinud osaliselt). ; Rangest sümmeetriast lähtus ka ruumijaotus. Keskse aatriumina toiminud valgusšahti ümber paiknesid mõlemal korrusel tubadeketina mitmed elu- ja olmeruumid, mis kesksest hallist olid eraldatud kitsa koridoriga. Söögisaalina kasutatud aatriumisse pääses loodeküljel asunud peasissepääsust läbi avara eeskoja. Teisele korrusele sai tõusta aatriumist kirde poole jäävat pidulikku peatreppi mööda, mis koos trepibalustraadiga on tänagi alles ning kasutusel. Teenijate sissepääs ja köögitrepikoda paiknesid kaguküljel, kust pääses ka teenijate arvatavasse eluruumi, mis asus pööningul.; Kuna hoone ehitusaegne välis- ja siseviimistlus on peaaegu täielikult hävinud, võib villa algsest ilmest saada teatud ettekujutuse vaid vanade fotode ja ajalooarhiivis säilinud ehitusprojekti põhjal ning paljude konstruktsioonide ning detailide osas on võimalik teha vaid umbkaudseid oletusi. Arvatavasti kasutati ka siin mujal asumis levinud tüüpilisi dekoorielemente – kombineeritud laudist, dekoratiivseid paneele, esimesel korrusel aknaluuke jne. Suur osa kõrgetest vertikaalsetest aknaavadest on siiski oma kuju ja algse asukoha säilitanud. Suurejoonelisem oli aga hoone loodepoolne fassaad, kus paiknes peasissepääs. Klassitsistliku lahendusega fassadi ilmestas postidele toetuv poolkaarekujuline rõdu, mis tänaseks on täielikult hävinud, kuid mille kuju ja mastaap on rekonstrueeritav säilinud fotode ja jooniste põhjal ning looduses välja loetav säilinud kahepoolse paekivitrepi kontuuridest. Rõdukonstruktsioonide detailsem kirjeldus nõuab aga eraldi uuringuid. Kahepoolne klaasitud peauks ise paiknes fassaadil tänagi alles oleva laia niši keskmes.; Koos peahoonega rajati krundi Kaluri tänava poolsesse ossa ka ühekorruseline paekivist kõrvalhoone, millega täna liitub kahekorruseline puidust maht, mis omakorda on peahoonega ühendatud ühekorruselise pikliku korpusega. Erinevate hooneosade ehitusjärjekorra kindlaks tegemine eeldab eraldi uuringuid, kuid arvatavasti pärinevad puidust juurdeehitised 1920ndatest, kui hoonesse paigutati Tallinna Rinnalastekodu. Võib arvata, et sellest ajast pärinevad ka esimesed ümberplaneerimised peakorpuse siseruumides.; Olgugi et hoonet on läbi aegade tugevalt moonutatud, teeb selle unikaalseks säilinud plaanilahendus ja maht ning ülal kirjeldatud valgusšahti elemendid. Hoone välisilme on osaliselt siiski taastatav.

Sisestatud: 26.01.2007.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses haaras Euroopat enneolematu võidurelvastumise laine. Suurriikide vahelised pinged olid kasvanud sedavõrd suureks, et sõjalise konflikti puhkemine näis lausa paratamatuna. I Maailmasõjaks valmistuv Vene impeerium panustas eriti just laevastiku arendamisesse ja rajas seepärast Peterburgi ning Balti kubermangudesse suured laevaehitustehased. Tallinna asutati sõjalaevade ehitamiseks 3 suuremat tehast -- Bekkeri, Noblessneri ja Vene-Balti laevatehas. Kõik need asusid seni hõredalt asustatud Kopli poolsaarel ning ehitati lühikese ajaga välja võimsate kompleksidena, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud, koolid, kirikud, seltsimajad, politseijaoskonnad jm. Toona oli tavaline, et töölised ja ka asutuse või tootmisettevõtte ametnikud elasid võimalikult töökoha lähedal -- ajal, mil ühistransport ja sidevahendid polnud veel arenenud tänapäevase tasmeni, oli see lihtsalt kõige mugavam ja ratsionaalsem. ; Vene-Balti laevaehitustehas ja selle asula, mis Tallinna tehasekolooniatest kõige terviklikumalt suudeti valmis ehitada, ehitati Kopli poolsaare tippu. Päris poolsaare lõppu paigutati suletud tootmisterritoorium mitmesuguste tsehhide, slippide, dokkide ja ladudega, mida ülejäänud linnast eraldas tehase administratiivhoone imposantne ehitusmaht. Sellest linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele, meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned -- haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, pesumaja jt. ; Tihedalt teineteise kõrvale lükitud tööliselamud ja lihtsamad meistritemajad paiknevad näoga tehase peahoone poole seistes paremal, kus maapind laskub avarate terrassidena mere äärde. See ala, mida hiljem hakati kutsuma Kopli liinide piirkonnaks, jagunes kolmeks nn. koloniiks, millest igaüks sisaldas algselt paarkümmend barakitaolist kasarmut. Kopli tänavast vasakule, põlispuudega pargi serva (mis kujutab endast jäänukit kunagisest Kopli hiietammikust) Süsta ja Ketta tänava äärde jäävad kõrgemate meistrite, ametnike ja inseneride majad, algselt valdavalt suurte 4-6 toaliste korteritega. Pargi taha, Kaluri tänava lõppu on paigutatud aga kõige suurejoonelisemad, tehase juhtkonnale mõeldud elamud. Vene-Balti tehase- ja elamukompleksi hooned projekteeriti valdavalt insener A. Dmitrijevi juhtimisel.; Kaluri t. 15 hoone puhul on tegemist asumi suursuguseima elamuga. Hoone oli mõeldud laevatehase direktori elupaigaks ning see rajati asumi teenistujate kvartali kõige elitaarsemasse ossa – põlispuudega pargi taha mereäärsele krundile. Samas kõrval asuvad ka teistele juhtkonna liikmete mõeldud elamud, naabermajas Kaluri t. 13 asusid näiteks asedirektorite korterid. Tänaseks on aga osa väärtuslikust Kaluri tänava merepoolse külje hoonestusest hävinud, kinni on ehitatud ka merevaade Kopli lahele.

Sisestatud: 26.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 26.01.2007.