Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja, 1914. a.
Mälestise registri number 8648
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(4)

Seisund: hävinud

Inspekteerimise kuupäev: 19.08.08

Menetleja: TKVA peaspetsialist, Oliver Orro

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kuulub endise Vene-Balti laevatehase võrdlemisi terviklikuna säilinud hoonekompleksi. Antud hoonekogum on ilmekas näide sajandi alguse töölisasulate planeerimise printsiipidest. Üksikobjektina on hoone väärtuslik oma pea terviklikult säilinud algse mahulahenduse ja dekoorielementide poolest.

Sisestatud: 18.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Viilkatusega kahekorruseline puidust hoone asub kunagise tehase haldushoone ja tööliste küla – nn. Kopli liinide – vahelelisel alal. Hoone paiknemine krundil on ebatavaline. Pikliku kujuga hoone asub Kopli tänava suhtes risti, esinduslik klassikalise ülesehitusega peafassaad on suunatud hoovi poole. Tsentraalsest põhiplaanist tingitult on hoone kummaski otsas trepikojad, üks trepikoda asub ka tagaküljel. Peafassadile lisab rangust kolmnurkne frontoon, mille keskmes on päiskivi motiiviga dekoreeritud poolringikujuline aken. Sarnased aknad on ka mõlemal otsaviilul. Algse ehitusprojekti järgi on esiküljele planeeritud ka fassaadi keskosa rõhutavad pilastrid, kuid need on jäänud kas ehitamata või kadunud hilisema remondi käigus. Välisdekoori poolest kordab hoone läheduses paiknevate hoonete – valdavalt teenistujate elamute – motiive. Siingi kulgeb piki perimeetrit räästaalune paneelimotiiv ning paekivist sokli kohal vertikaalsetest laudadest vöö. Fassadi ilmestasid ka esimese korruse aknaluugid, hiljuti on ka viimased nendest kaotsi läinud. Tänane laudvooder pärineb 1930ndatest aastatest, kui kogu asumis võeti ette hoonete kapitaalsed remonttööd. Algne ruumijaotus planeeriti vastavalt tuletõrjujate vajadustele. Selles asusid kabinetid ja muud teenistusruumid, saal, samuti ka pesemis- ja söögiruumid. Ülakorrusel ka lisaks korter. Tuletõrjujate käsutuses oli maja lühikest aega. Pärast viimaste ärakolimist 1920ndatel aastatel asusid hoonesse kohalikud kultuuri- ja spordiseltsid, hoones on asunud nii raamatukogu kui ka erinevate usuorganisatsioonide ruumid. Viimati kasutati hoonet kontorina. Hoone intensiivse kasutamise tulemusel, mis eeldas mitmete ruumide ümberehitust, pole algsest siseviimistlusest palju säilinud. Erinevalt hoone välisustest on siiski alles mõned tahveldatud siseuksed ning massiivsed puidust trepipiirded.

Sisestatud: 30.08.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses haaras Euroopat enneolematu võidurelvastumise laine. Suurriikide vahelised pinged olid kasvanud sedavõrd suureks, et sõjalise konflikti puhkemine näis lausa paratamatuna. I Maailmasõjaks valmistuv Vene impeerium panustas eriti just laevastiku arendamisesse ja rajas seepärast Peterburgi ning Balti kubermangudesse suured laevaehitustehased. Tallinna asutati sõjalaevade ehitamiseks 3 suuremat tehast -- Bekkeri, Noblessneri ja Vene-Balti laevatehas. Kõik need asusid seni hõredalt asustatud Kopli poolsaarel ning ehitati lühikese ajaga välja võimsate kompleksidena, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud, koolid, kirikud, seltsimajad, politseijaoskonnad jm. Toona oli tavaline, et töölised ja ka asutuse või tootmisettevõtte ametnikud elasid võimalikult töökoha lähedal -- ajal, mil ühistransport ja sidevahendid polnud veel arenenud tänapäevase tasmenei, oli see lihtsalt kõige mugavam ja ratsionaalsem. Vene-Balti laevaehitustehas ja selle asula, mis Tallinna tehasekolooniatest kõige terviklikumalt suudeti valmis ehitada, ehitati Kopli poolsaare tippu. Päris poolsaare lõppu paiguati suletud tootmisterritoorium mitmesuguste tsehhide, slippide, dokkide ja ladudega, mida ülejäänud linnast eraldas tehase administratiivhoone imposantne ehitusmaht. Sellest linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele, meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned -- haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, pesumaja jt. Tihedalt teineteise kõrvale lükitud tööliselamud ja lihtsamad meistritemajad paiknevad näoga tehase peahoone poole seistes paremal, kus maapind laskub avarate terrassidena mere äärde. See ala, mida hiljem hakati kutsuma Kopli liinide piirkonnaks, jagunes kolmeks nn. koloniiks, millest igaüks sisaldas algselt paarkümmend barakitaolist kasarmut. Kopli tänavast vasakule, põlispuudega pargi serva (mis kujutab endast jäänukit kunagisest Kopli hiietammikust) Süsta ja Ketta tänava äärde jäävad kõrgemate meistrite, ametnike ja inseneride majad, algselt valdavalt suurte 4-6 toaliste korteritega. Pargi taha, Kaluri tänava lõppu on paigutatud aga kõige suurejoonelisemad, tehase juhtkonnale mõeldud elamud. Vene-Balti tehase- ja elamukompleksi hooned projekteeriti valdavalt insener A. Dmitrijevi juhtimisel. Kopli 114 hoone ehitati algselt tuletõrjujate majaks. Sellele viitab ka hoone asukoht – elanikkonda teenindavate asutuste hooned rajati valdavalt asumi keskmesse elamukvartalitest pisut lahku. Oluline oli ka paiknemine peamise tuiksoone, tänase Kopli tänava ääres. Hoone tüpoloogia seisukohast pole tegu aga siiski klassikalise depooga. Pigem oli ta mõeldud tuletõrje haldus- ja staabihooneks, samas asusid ka pritsumeeste korterid.

Sisestatud: 18.12.2006.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses (hetkel krunt määramata)

Sisestatud: 18.12.2006.