Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta t. 3, 1914. a.
Mälestise registri number 8649
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101026644)

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.11.15

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kuulub endise Vene-Balti laevatehase võrdlemisi terviklikuna säilinud hoonekompleksi. Antud hoonekogum on ilmekas näide sajandi alguse töölisasulate planeerimise printsiipidest. Üksikobjektina on hoone väärtuslik oma pea terviklikult säilinud algse mahulahenduse ja dekoorielementide poolest.

Sisestatud: 15.01.2008.

Mälestise kirjeldus


Süsta tn. 3 elamu on kahekorruseline poolkelpkatusega puithoone. Välisviimisluse poolest on hoone naaberhoonetega sarnane – siingi esineb tüüpse lahendusena räästaalune laudadest paneelimotiiv ning sokli kohal kulgev vertikaalne laudisevöö. Sarnased on ka klaasitud ülaosaga kahepoolsed välisuksed. Peamiseks erisuseks võrreldes naaberhoonetega on siin aga keskse trepikoja puudumine ja fakt, et suurte esinduskorterite asemel on siin oluliselt väiksemad ja vähem mugavusi pakkuvad eluasemed. Antud juhul paiknevad hoone kaks trepikoda selle otstes. Trepikoja püstakud on esifassaadist pisut eenduvad, omakorda rõhutavad trepikodasid ka vertikaalsed aknaavad. Põhiplaanilt meenutab hoone (maja) aga pigem töölisbarakki. Hoone mõlemas otsas asuvatest trepikodadest pääseb piki hoonet kulgevasse koridori, sellest kummalegi poole jäävad kööktoa laadsed korterid, mida hoones kokku on 18. Ka käimlad on koridorides, algseslt puudusid vannitoad. Trepikodade siseviimistus on siiski võrdmemisi esinduslik, seda kaunistavad puidust trepibalustraadid ning teise korruse trepimademel paiknevad kogu asumis lausa eksklusiivsena tunduvad klaasseinad (neist üks tänaseks teisaldatud). Trepikoja esimese korruse põrand on laotud suurtest paekiviplaatidest. Keskseid pikki koridore ilmestavad ühepoolsed tahveldatud korteriuksed ning peegelvõlvlaed, samas paiknevad ka arvukad kojakapid. Hoone on osaliselt kellerdatud.

Sisestatud: 31.08.2018.

Mälestise ajalugu


20. sajandi alguses haaras Euroopat enneolematu võidurelvastumise laine. Suurriikide vahelised pinged olid kasvanud sedavõrd suureks, et sõjalise konflikti puhkemine näis lausa paratamatuna. I Maailmasõjaks valmistuv Vene impeerium panustas eriti just laevastiku arendamisesse ja rajas seepärast Peterburgi ning Balti kubermangudesse suured laevaehitustehased. Tallinna asutati sõjalaevade ehitamiseks 3 suuremat tehast -- Bekkeri, Noblessneri ja Vene-Balti laevatehas. Kõik need asusid seni hõredalt asustatud Kopli poolsaarel ning ehitati lühikese ajaga välja võimsate kompleksidena, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud, koolid, kirikud, seltsimajad, politseijaoskonnad jm. Toona oli tavaline, et töölised ja ka asutuse või tootmisettevõtte ametnikud elasid võimalikult töökoha lähedal -- ajal, mil ühistransport ja sidevahendid polnud veel arenenud tänapäevase tasmenei, oli see lihtsalt kõige mugavam ja ratsionaalsem. Vene-Balti laevaehitustehas ja selle asula, mis Tallinna tehasekolooniatest kõige terviklikumalt suudeti valmis ehitada, ehitati Kopli poolsaare tippu. Päris poolsaare lõppu paigutati suletud tootmisterritoorium mitmesuguste tsehhide, slippide, dokkide ja ladudega, mida ülejäänud linnast eraldas tehase administratiivhoone imposantne ehitusmaht. Sellest linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele, meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned -- haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, pesumaja jt. Tihedalt teineteise kõrvale lükitud tööliselamud ja lihtsamad meistritemajad paiknevad näoga tehase peahoone poole seistes paremal, kus maapind laskub avarate terrassidena mere äärde. See ala, mida hiljem hakati kutsuma Kopli liinide piirkonnaks, jagunes kolmeks nn. koloniiks, millest igaüks sisaldas algselt paarkümmend barakitaolist kasarmut. Kopli tänavast vasakule, põlispuudega pargi serva (mis kujutab endast jäänukit kunagisest Kopli hiietammikust) Süsta ja Ketta tänava äärde jäävad kõrgemate meistrite, ametnike ja inseneride majad, algselt valdavalt suurte 4-6 toaliste korteritega. Pargi taha, Kaluri tänava lõppu on paigutatud aga kõige suurejoonelisemad, tehase juhtkonnale mõeldud elamud. Vene-Balti tehase- ja elamukompleksi hooned projekteeriti valdavalt insener A. Dmitrijevi juhtimisel. Süsta tn. 3 on 1914. aastal nooremteenistujate eluasemeks (elamus olid algseteks elanikeks valdavalt Vene-Balti laevaehitustehase kesklabori laborandid) ehitatud hoone, mis paikneb Vene-Balti laevatehase asula nn. teenistujate poolel. Kõne all olev elamu moodustab koos säilinud naaberhoonetega piki Süsta tänavat kulgeva katkematu hoonerea, millele lisab aedlinlikkust ka kvartali võrdlemisi tihe kõrghaljastus. Vastavalt töötajate staatusele olid siinsed hooned võrreldes nn. Liinidel asuvate lihttööliste barakkidega suuremate mugavustega, millele viitab ka hoonete paigutus – tänavajoonest tagasiastega aiaga piiratud krundil. Samuti on teenistujate hooned märkimisväärselt rohkem dekoreeritud. Nii krundi kui ka kogu asumi looduslikuks dominandiks on väärtuslik põlishaljastus.

Sisestatud: 15.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 15.01.2008.