Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tiigiveski hoone, 14.-19. saj.
Mälestise registri number 8735
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Sööklaruumide rekonstrueerimine (120219514)

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.01.12

Menetleja: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Kaarel Truu

Märksõna(10)

Ehitised, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Vesiveski, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tegemist on Härjapea jõel asuva ajaloolise veskihoone kehandiga.

Sisestatud: 03.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Mitmetest hoonetest koosneva kehandi vanem osa asub Juhkentali tänava ääres suunaga Vana-Liivamäe tänava poole. Veskihoone on madal paekivihoone, mille sügavad keldrid. Hoonet on mitmeid kordi taastatud ja ümber ehitatud, domineerib nõukogudeaegne viimistlus. Vanem hoonesubstants on loetav interjööris. Keldris on säilinud silindervõlviga ruum.

Sisestatud: 14.01.2015.

Mälestise ajalugu


Häjapea jõe kaldale rajatud veski asus oma praegusel kohal juba 14. sajandil. Esimesed teated veski kohta pärinevad 13. sajandist, kui veski jahvatas Püha Miikaeli nunnakloostri vilja. 1345. aastal ostis veski Tallinna raad. Suuremate vaheaegadeta tegutses veski kuni 1887. aastani. 14.-19. sajandil väljakujunenud hoonestus on ümberehitatud kujul tänaseni säilinud. Algselt oli veski kasutuses viljaveskina, hiljem seemisnaha- ja katelsepaveskina. Põhjasõja järel rajati lagunenud veskisse 1716. aastal saeveski, millele 1727. aastal lisati eriveskirattaga jahuveski. 1800. aastal jahvatati veskis vilja ja saeveski oli selleks ajaks likvideeritud. 1828. aastal sai veski omanikuks linn, kes veski välja rentis. 1830. aastatel toimusid veskis suuremad ehitustööd, kinnistul valmis ka rentniku F. Hasenjägeri elumaja. 1840. aastatel rentis veskit paberitööstur J. W. Donat. Aastatel 1843-1869 oli veski rentnik D. E. Martens. 1886. aastal müüs linn veski paberivabrikant E. Johansonile, kes omandas ka krundi uue paberivabriku jaoks. 1887. aastal lõpetas veski tegevuse ning veskihoonet hakati kasutama paberivabriku laona. Lisaks valmis kinnistu tagaküljel kivist aidahoone ja puidust kuur ning 1911. aasta Juhkentali tänava ääres puidust aidahoone. 20. sajandi algul veskitiik reostus ning linnavalitsuse korraldusel täideti see aastatel 1910-1913. Endise tiigi alale rajati puukool ning Tiigiveski park. Teises maailmasõjas said veski kinnistul olevad hooned kannatada. Endine veski muudeti 1947. aasta taastamisprojektiga metallitöökojaks. 1949. aastal asusid kinnistu tagumises servas kaks ladu ja tänava ääres 1-korruseline viilkatusega puidust elumaja. Kinnistu Juhkentali tänavaga äärne külg oli Keldrimäe tänava poolses osas hoonestamata. Veskihoone Juhkentali tänavaga risti oleva mahu Liivalaia tänava poolne kolmandik ehitati 1950.-60. aastatel. Viimased suuremad remondid on hoones tehtud 1979. aastal ja osaliselt ka 1990. aastate lõpus ning 2000. aastate alguses.

Sisestatud: 14.01.2015.

Allikad


Künnapu, Liivi (1997). Arhitektuuriajaloolised eritingimused Juhkentali 11 toitlustusasutuse sisseseadmiseks. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n2 24.
Truu, Kaarel (2012). Inspekteerimine. [www]
http://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=inspection&id=8735 (06.01.2015).

Sisestatud: 14.01.2015.