Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kopli Rahvamaja, 1936. a.
Mälestise registri number 8752
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis hoone,toidubaar (101042544)

Inspekteerimised(7)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 12.04.19

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Klubihoone, Seltsimaja, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Arhitekt Elmar Lohu projekteeritud funktsionalistlik rahvamaja.

Sisestatud: 11.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Põhimahus 3-korruseline, traditsionalistlikus võtmes, kelpkatusega, krohvitud fassaadide ja liigendatud mahtudega kivist rahvamaja. Hoone paikneb Vene-Balti laevatehase asumis esifassaadiga Kopli tänava poole. U-kujulisel hoonel on erineva kõrgusega osad. Põhimahu moodustab 3-korruseline hooneosa, mille esimesel korrusel oli väiksem saal ja kolmandal korrusel võimla koos suurem polüfunktsionaalse saaliga. Fassaadil markeerivad saalide asukohti eriilmelised aknaavad. Peasissekäik asub esifassaadist eenduvas 1-korruselises kolmnurkviiluga eeskojas. Esifassaadi parempoolne külg on mõnevõrra erineva kujundusega. Samas võtmes on lahendatud ka parempoolse tiibhoone 3-korruseline osa. Esifassaadi vasakpoolse osa taga on keskse trepikojaga torniosa ja sellest edasi 2-korruseline sokli- ja esinduskorrusega maht. Samasugune hoonemaht lõpetab ka parempoolse tiibhoone. Rahvamaja fassaadil paiknes kunstnik Rudolf Saaring-Sõrmuse (1904-1992) kavandatud naisfiguur ning rahvuslike motiividega ornamendid. Teise korruse saali kasutati teatri- ja peosaalina, mis koos rõduga mahutas 374 istekohta. Saalis olid tekstiilikunstnik Friedemanni valmistatud ukse-, akna- ja lavaeesriided ning skulptor Ferdi Sannamehe (1893-1963) valmistatud riigivanem Konstantin Pätsi ja majandusminister Karl Selteri mustast graniidist büstid. Teatrisaali kõrval asus einelauaruum. Kolmandal korrusel tegutsesid erinevad organisatsioonid.

Sisestatud: 11.02.2015.

Mälestise ajalugu


Kopli vana rahvamaja hävis 1934. aastal tulekahjus. Uue rahvamaja ehitamise otsus võeti vastu aasta hiljem ning hoone sai nurgakivi 1936. aastal. Hoone projekti tegi arhitekt Elmar Lohk (1901-1963). 1937. aastal oli maja pidulik avamine. Rahvamaja hakkas kasutama suurem osa kohalikest ühingutest ja asutustest. Nõukogude võimu algaastatel anti rahvamaja sõjaväe kasutusse ning sai kohalikus kõnepruugis nimeks “Madruste klubi”. Pooleldi lagunenud hoone anti 1990. aastate esimesel poolel erakõrgkoolile “I stuudium”.

Sisestatud: 11.02.2015.

Allikad


Nerman, Robert (2002).Kopli seltsielu süda tuksus rahvamajas. Delfi Eesti Päevaleht. http://epl.delfi.ee/news/eesti/kopli-seltsielu-suda-tuksus-rahvamajas?id=50938671 (05.02.2015)
Nerman, Robert (2002). Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn, lk 110-121.

Sisestatud: 11.02.2015.