Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Haiglahoone Laste t. 1, 1925. a.
Mälestise registri number 8765
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis KIVIMÄE VANURITE HOOLDEKODU PEAHOONE (101009314)

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.05.20

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Ravikompleks, Ravihoone, Haiglahoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ravihoone, Haiglahoone, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Neobarokne ajalooline haiglahoone, arhitekt Artur Perna loomingu näide.

Sisestatud: 12.09.2018.

Mälestise kirjeldus


2-korruseline, neobarokses võtmes, mansardkorruse ja krohvitud fassaadiga kivist haiglahoone. Hoone paikneb keset parki esifassaadiga Sanatooriumi tänava sihil. Avad paiknevad sümmeetriliselt. Sümmeetrilise esifassaadi keskmes on ümarkaarse frontooniga keskrisaliit, mille keskel peasissepääs. Frontoonil on ovaalne aknaava ja selle all vanikumotiiv. Risaliidil on neli läbi 2- korruse ulatuvat komposiitorderis sammast, millest lähtuv kolossaalpilastrite motiiv kordub terve esifassaadi ulatuses. Esifassaadi servadesse jäävad lihtsama kujunduse külgrisaliidid. Nende vahele jäävad fassaadist eenduvad 2-korruselised rõdud. Tagafassaadi servades paiknevad väljaulatuvate trepikodadega tiibhooned. Nende vaheline fassaad on mahuliselt liigendatud, selle keskmes mansardkorruseni ulatuv kõrgete aknaavadega keskse trepikoja maht. Haiglahoonet on korduvalt ümber ehitatud. Interjööris on säilinud ükskuid detaile. Peahoone taga paikneb väiksem hoovimaja. Haiglahoonet ümbritsev park moodustab ühtsena mõjuva terviku vastas asuva endise sanatooriumi haljastusega.

Sisestatud: 26.05.2015.

Mälestise ajalugu


1919. aastal asutas Tallinna Naisselts riigi toetusel emade ja rinnalaste kodu, mis oli üks esimesi pealesõja aegseid vabatahtlikute poolt loodud meditsiiniasutusi Eestis. 1925. aastal valmis arhitekt Artur Perna (1881-1940) projekti järgi Tallinna Rinnalaste ja Emade Kodule uus hoone Nõmmel Lastekodu tänaval. Uus hoone pakkus võimalust ravida ja hooldada suuremat hulka raskustesse sattunud emasid ja orbe. Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu oli kahe sõjavahelisel ajal üks peamine pelgupaik emadele ja nende lastele. Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu asutuse hoolekogu esinaine oli ühiskonnategelane Anna Tõrvand-Tellmann, kes oli Eesti Asutava Kogu liige ning asutas esimese Eesti ajal kolm esimest eestikeelset keskkooli. Omaaegset Nõmme suurimat maja on eri aegadel kasutatud nii lastekodu kui haiglana - lastehaiglana ning sõja ajal ka Saksa sõdureid tohterdanud haiglana. Artur Perna hoone sai sõjas kõvasti kannatada ning on seisnud mitu korda pikemalt tühjana, viimati 2001. - 2010. aastani.

Sisestatud: 27.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


krunt

Sisestatud: 10.01.2006.

Allikad


SA Hiiu Ravikeskus. Ajalugu. [www]
http://www.hiiuravikeskus.ee/?page=ajalugu&subPage=rinnalasteJaEmadeKodu (27.02.2015)

Sisestatud: 27.02.2015.

Meedia


- Kalev tahab ehitada endise lastehaigla ümber kooliks
http://www.postimees.ee/230407/esileht/siseuudised/tallinn/256666.php

Sisestatud: 04.05.2007.