Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Loode 1A, 1920.-1930. aastad
Mälestise registri number 8773
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (101029784)

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.07.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Ilmeka arhitektuuriga funktsionalistlikku esteetikat esindav puitelamu.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Loode 1 A majas oli algse projekti järgi 12 korterit, nii esimesel kui ka teisel korrusel oli kolm 2-toalist ja üks 3-toaline, kolmandal korrusel aga üks 1-toaline, üks 2-toaline ning üks 4-toaline pesemisruumiga korter. Kolmanda korruse keskosa hõlmas pööning. 31. märts 1936. a. kinnitati linnavalitsuses III korruse ümberehitused- projekti muudatused, mis tähendasid väikese III korruse pööningukambri eluruumiks ümberehitamist. Kõikides korterites olid tualetid. Keldrisse olid kavandatud liha ja piimakauplused, samuti asusid seal kuurid, korteritele ühine vannituba ning pesuköök. Kortermaja asub krundil põhja- lõuna suunaliselt otse tänava ääres. Peasissepääs asub majal lääneküljel. Kokku on majal 5 sissepääsu- kolm tänavapoolsel fassaadil (peasissepääs maja trepikotta, kaks ärisissepääsu otse keldrikorrusele) ning kaks maja külgedel, viimased suunduvad samuti otse keldrisse.Hoone vundament on paekivist. Seinad on rõhtpalkseinad ja viimistletud värvitud horisontaalse puitlaudisega. Maja tänavapoolsel fassaadil on II ja III korrusel eenduvad erkerid. Kõik välisuksed on puidust. Keldriuksed on madalad, teemantkvaadritega tahveuksed. Peauks asetseb maja fassaadil kesksel kohal. Portaal on krohvitud, ukse kohal asub kaunis kaarjas valgmikuaken. Laiad suurte klaasidega aknad ja suhteliselt madala nurgaga katus räägivad püüdest puitarhitektuuris rakendada moodsat funktsionalismi esteetikat.

Sisestatud: 14.09.2018.

Mälestise ajalugu


Pärast eestlaste Toompea linnuse vallutamist kasutasid Toompea ja all-linna elanikud ühiselt suuremat osa linnasarasest karjatamiseks ja heinategemiseks. 1348. a . sõlmisid Tallinna raad ja rüütelkond omavahel kokkuleppe, mille järgi sai ordu oma valdusse osa Tallinna linnasarase maa-aladest Toompeast edela pool. Selle tulemusena tekkis territoorium, mida hiljem tuntakse Toompea eeslinna nime all (Kassisaba ja Tõnismäe asulad). Toompea ja tema eeslinna maa-alad moodustasid Tallinna linnasarase piirides autonoomse administratiivüksuse, mis allus nn. Eestimaa maaseaduse normidele. See kehtis 1877. aastani, mil kehtestati uus Vene linnaseadus ning Toompea ja all-linn liideti üheks administratiivseks piirkonnaks. Toompea eeslinnaks oli Tõnismäe ja Kassisaba asula. Kassisaba asus Paldiski maantee linnapoolses osas. Nime saamisloo suhtes on liikunud mitmeid arvamusi. Kui Toompead võrrelda suure magava kassiga, siis oli Paldiski maantee üsna sobiv selle sabaks. Tõenäolisem on siiski teine variant. 17.- 18. sajandi kindlustuste süsteemis kandsid muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad tugipunktid saksakeelse terminoloogia järgi nimetust „Katze“ (kass). Niisugusest kindlustusest välja viivat teed kutsuti „Katzenschwantz“ (kassisaba). „Der Katzen Schwantz“- nõnda on nimetatud Paldiski maanteed selles osas, mis asus Toompea eeslinna piirides. Hiljem laienes Kassisaba nimi kogu Toompea eeslinna alale. Vanadelt linnaplaanidelt on näha, et varasem hoonestus oli vaid Paldiski maantee ümbruses. Ka tänavatevõrk ja maa-ala kruntideks jaotamine on suhteliselt hiline. Vanemad tänavad- teed on siin Eha, Loode, Koidu (kuni Endla tn.- ni), Adamsoni, Wismari.Ao tänav on rajatud 20. sajandi 20- 30-ndatel aastatel endise vasevalamistöökoja krundi tükeldamisel. Loode tänavat nimetati 19. sajandi keskel Nürnbergi tänavaks. Nii see kui ka Kordese (Kevade), Almanni (Koidu), Nikitini (Eha) nimetused on tuletatud maaomanike nimedest. Toompea eeslinna vana tänavatevõrk ja kruntide süsteem on selle ajaloolise eeslinna põhiliseks väärtuseks. Loode tn on hoonestatud peamiselt 19. sajandi 70. aastatel, algselt olid siin suhteliselt väikesed agulimajad mis paiknesid hajali suurtel kruntidel. Loode 1A kinnistu oli 19. sajandi II poolel avaram, hõlmates ka praeguse tühja nurgakrundi Paldiski maantee ääres (kinnistu nr. 207).Sinna ehitatati 1879. a. arhitekt Gableri projekti järgi osaliselt ühe-, osaliselt kahekorruseline pikk hoone (Loode 1), mis sarnanes Loode 2 hoonega. Praeguseks on Loode 1 hoone lammutatud. Praeguse Loode 1A hoone kohal krundi tagaosas oli arvatavasti juurviljaaed. 20. sajandil lahutati Loode 1A krunt endisest suurest kinnistust 207 ja see sai uue iseseiva kinnistu numbri 759. Eestiajal hakati Toompea eeslinna hoonestust tihendama. 1930ndatel olid elamuehituses domineerivaks puidust kivitrepikojaga nn. Tallinna tüüpi majad, selliseid ehitati Kassisaba asumisse kokku paarkümmend. Kivist trepikoda soodustas tuleohutust, igas korteris oli eraldi köök ja WC, mis oli elamistingimuste osas suur edasiminek võrreldes tsaariaegsete tööliselamutega, kus domineerisid kööktoad. Vannituba Tallinna tüüpi majade korterites tihti siiski ei olnud, pesemisvõimalus paiknes keldris, alles hiljem on korteritesse vannitoad või duširuumid juurde ehitatud. Selliseid maju kerkis siinkandis tervete gruppidena (Ao tn, Kapi tn), aga neid paigutati ka üksikhoonetena varasemate majad vahele. Kolmekorruselise puidust kivist trepikojaga elamu projekti tegi arhitekt Eugen Sacharias. Projekt on Tallinna linnavalituses kinnitatud 23. veebruar 1932. a.

Sisestatud: 28.01.2009.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 28.01.2009.