Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Riigi viinavabriku peahoone Tartu mnt 76, 1900. a
Mälestise registri number 8813
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
X-koordinaat 544142.64
Y-koordinaat 6587953.36
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 29.04.20

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Neoromaani stiilis ehitatud riikliku viinavabriku peahoone 1900. aastast Tallinna 20. sajandi alguse tööstusarhitektuuri tippsaavutusi.

Sisestatud: 15.03.2007.

Kirjeldus


Peahoone on paekivist, eklektiline, neoromaani elementidega, osalt 2-, osalt 3- korruseline. Lisaka on krundil säilinud teisi vanu paehooneid ja punastest tellistest fassaadiga laohoone koos vanade mahtudega. Krundi vastasküljel oli 2- korruseline paekivihoone personalile. ; Pisut raskepärasele hoonele lisab efektsust asukoht järsul mäenõlval. Peafassaadi ilmsetavad erikujulised kaaraknad, vintskapid, kolmekorruselise hoone krooniv mašikuliinfriis.

Sisestatud: 15.03.2007.

Ajalugu


Esimene teade viina tootmise kohta pärineb XV sajandist. Tallinna Suurgildi pruulijate kompanii 1485. aasta põhimääruses keelati Tõnismäe eeslinna elanikel viinamüümine, samuti mõisnikel viina vaadi- või toobiviisi müük linnaelanikele. Sellest võib järeldada, et Tallinna elanike seas oli viinapõletamine küllaltki populaarne ning seda tuli seadusega reguleerida. XVIII sajandil muutus Eesti õllemaast viinamaaks. Viinatootmine valdavalt kaubatootmiseks ja viinapõletamine mõisate üheks tähtsamaks tootmisharuks. XVIII sajandi lõpul toodeti Eestimaal valdavalt ca. 1,4-1,6 miljonit pange viina. See liht ehk talupojaviin sisaldas palju kõrvalaineid, puskariõlisid ja muud prahti, sellel oli tihti kõrbemaitse ja ebameeldiv lõhn.; Sellest ajajärgust pärinevad ka esimesed katsed valmistada “saksaviina”, nüüdisaegseta peenviinade ja likööride eelkäijaid. Lisaks täiendavale lihtviina destilleerimisele segati viinale sisse maitseaineid. Ajapikku hakati napse ja likööre valmistama puhastatud piiritusest. ; Esimeseks peenviinatehaseks Tallinnas oli Eduard Farenholzile kuuluv “Likööri ja Napsivabrik”, asutatud 1782. aastal Viru tn 15 (hävis 1944 pommitamisel). ; 19. sajandi lõpul kuulutati Venemaal välja riigi viinamonopoli seadus, Balti kubermangudes kehtestati riiklik viinamonopol alates 1. juulist 1900. aastal. Sellest ajast võis viina valmistada ainult riiklikes viina- ja piiritusetehastes. See tingiski uue riikliku piiritusetehase ehituse, mis sai Tallinna Likööri ja viinatehase eelkäijaks. Neid nimetati kroonu viinaladudeks (kasjonnõi vinnõi sklad). Tallinnas algas kroonu viinalao ehitamine 13. septemberil 1989. aastal ning juulis 1900 kirjutasid kõik ajalehed ehitise valmimisest. ; Praeguse viinavabriku Liviko peahoone ehitati 1898-1900 tüüpprojekti järgi seoses riigi viinamonopoli kehtestamisega, sidumisprojekti tegi R. O. von Knüppfer.

Sisestatud: 15.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Krundipiir

Sisestatud: 15.03.2007.