Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kose-Lükati vabaõhukool, 1937. a.
Mälestise registri number 8830
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.11.1999
Registreeritud 19.11.1999
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.04.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Õppehoone, Koolimaja, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


1930. aastate arhitektuuri eripärane ja huvitav näide

Sisestatud: 02.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Maja katab kõrge punastest kividest katus, mida kroonib lisaks veel dekoratiivne haritorn, kust avanesid ka maalilised vaated ümbruskonnale. Kooli esikülge liigendavad ripp-ärklid, mille akendealuse puitosa dekoor pidi olema laenatud eesti etnograafilisest pärandist, meenutab tegelikult aga rohkem Lääne-Euroopa keskaja ornamente. 1 korruse suured aknad on jagatud väikesteks ruutudeks ja suletavad puitribidest luukidega, mis annavad ehitisele ajatult idüllilise ilme, samas aga vähendavad massiivse hoone fassaadide raskepärast mõju, lisades kogu ehitise üldmuljele mingi suvise õhulisuse ja kerguse atmosfääri.; Kuna kooli üheks peaülesandeks peeti haigete ja nõrkade laste ning noorte viimist tihedasse ühendusse värske kosutava välisõhuga ja loodusega võimalikult kogu päevase töö kestel, rajati peahoone lähedale männimetsa spordiväljakud ja 3 rookatusega paviljonilaadset õpperuume sisaldavat ehitist – nn. vabaõhuklassid, kus toimus vähemalt soojemal aastaajal peamine osa õppetööst. Kompleksi kuulus veel majandushoone ja eraldushoone, kus asusid eriruumid ootamatult haigeks jäänud või lahtist tuberkuloosi põdevatele lastele, arstikabinet, korterid õele ja koolijuhatajale. Peahoone internaadi-osas asusid saun, juuksuriruum, pesuköök, käsitööklass, söökla, II korrusel magamistoad rõdudega. Kooli-osas olid õpetajate toad ja õpperuumid, mitmed alakorrusel paiknevad klassiruumid olid omalaadse lükandseina abil avatavad terrassile, nii et vajadusel sai õppetööd osaliselt värskes õhus korraldada.

Sisestatud: 11.09.2018.

Mälestise ajalugu


Vabaõhukasvatuse idee oli 1920 ja 30. aastatel populaarne kogu Euroopas. Verevaeste, halbade korteriolude tõttu kannatavate ja nõrga tervisega ning piisava vanemliku hoolitsuseta laste ja noorukite tarbeks asutatud riiklik eriinternaatkool ehk Konstantin Pätsi Vabaõhukool, mida rahvasuus ka metsakooliks kutsuti, rajati Kose-Lükati männimetsa arhitektuurikonkursi võidutöö (Paula Delacherie-Ilves) põhjal koostatud Konstantin Bölau projekti järgi 1935-38. Tegelikult kujunes sellest peamiselt just tuberkuloosihaigete ja muidu nõrkade kopsudega lastele orienteeritud sanatoorne kool. ; Riigivanem Pätsi ja Eesti Punase Risti presidendi dr. H. Leesmendi ning direktor l. Nymani isiklikul algatusel ja toetusel leiti võimalused kooli rajamiseks K. Pätsi talu naabrusesse, looduslikult kauni Pirita jõe ürgoru kaldale. Selle ravi- ja haridusasutuse hoone, olles nagu kantud mingi uue „regionaalse stiili” või “rahvusliku stiili” loomise püüdest, kuid üritades siiski jääda samal ajal moodsaks, on oma ajastu arhitektuuripildis üsna ebatavaline. Arhitektuurikonkursi võidutöö oli peaaegu täiesti funktsionalistlik, kuid Bölau käsitluses muutus hoone arhitektuurikeel märksa traditsioonilisemaks, nagu nõudis riiklikes võimuringkondades valitsema pääsenud konservatiivne maitse. II maailamsõja ajal kohaldati kompleks sõjaväehaiglaks ja avati taas koolina alles 1940. aastate lõpus. Algul oli kool rangelt kinnine ravi- ja õppeasutus tuberkuloosihaigetele lastele, hiljem, alates 1970 ja 80. aastatest, muudeti režiimi leebemaks ja kooli hakati suunama ka muude hingamisteede haigustega (astma jne.) lapsi. Koolihoone ehitati nõukogude ajal palju suuremaks, jõeoru poolsele küljele kerkinud juurdeehituses asusid mitmed uued klassiruumid, osa internaati ja võimla. Krundile rajati rida uusi vabaõhuklasse ja katlamaja. Vanad, peahoonega koos kavandatud ja eesti puitarhitektuuri ajaloo seisukohalt väga tähelepanuväärsed vabaõhuklassid hävisid tulekahjus. Klassid taastati ja remonditi 1990. aastatel, praegusel kujul omavad nad ainult miljööväärtust kui ajaloolise tervikkompleksi osad.

Sisestatud: 02.03.2007.

Meedia


Postimees : TallinnCity 24.09.14, artikkel "Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli uuenev kompleks sai nurgakivi"
http://tallinncity.postimees.ee/2931527/tallinna-konstantin-patsi-vabaohukooli-uuenev-kompleks-sai-nurgakivi

Sisestatud: 30.09.2014.