Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas, 12.-13. saj
Mälestise registri number 8979
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
Mälestise vana number 85-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: asukoht tuvastamata

Inspekteerimise kuupäev: 21.11.17

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Kääbaskalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 02.04.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kuremäe kloostri surnuaia ja "Püha allika" vahelisel alal.

Sisestatud: 06.04.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50
meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks
tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 09.02.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 04.12.2014.