Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9040
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
Mälestise vana number 26-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.18

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 14.04.2015.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht avastati 1978. aastal T. Tamla ja A. Mäesalu poolt. Tegemist on tõenäoliselt I - II aastatuhande algusesse kuuluva asulaga. Asulakoha täpseid piirjooni on raske kindlaks määrata, kuna ta jääb vahetult Lüganuse küla territooriumile ning seal olevate elamute ja majapidamishoonete alla. Muld asulakoha piires on tume, kohati söesegune, sisaldades hulgaliselt põlenud ning murenenud teravate servadega raudkivitükke ja luid. Ka viimased on kohati tahmunud. Leiduda võib savinõukilde. ( T. Tamla )

Sisestatud: 30.07.2008.

Aruanded


Udam, S. 2009. Arheoloogiline järelevalve Lüganuse tee 10 kinnistul.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 04.12.2014.