Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9081
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
Mälestise vana number 819
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.09.14

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.04.2015.

Mälestise kirjeldus


Asub kaheksast kivikalmest (reg. nr. 9075-9082) koosnevas kalmete grupis. Kalmed paiknevad "Hiiemäe" põhja-lõuna suunalise seljandiku lääne nõlval , kahel pool "Hiiemäe" põhjaotsalt lääne poole pöörduvat põlluvaheteed. Põhja, lõuna ja lääne pool paiknevad lagedad söötis põllud. Lääne ja põhja suunas maapind langeb.
Kivikalme asub kivikalmest (reg. nr. 9080) vahetult põhjas, olles temast eraldatud vaid 6-7 meetrise võsastunud nõoga, mille põhja on kuhjatud suur paekivihunnik. Kalme kujutab endast suhteliselt kõrget (kuni 1,5 meetrit) ja peaaegu ümmargust kivivaret. Kalme läbimõõt on põhja-lõuna suunas ca 8 meetrit ja ida-lääne suunas 9 meetrit.
Kalme pind on kamardumata, kaetud tiheda võsarägastikuga. Kalme pealispind on kergelt kumer, nõlvad laugjad, kuid selged. Kalmel paiknevad mõned sammaldunud raudkivid, mis on aga nähtavasti hiljem peale veetud. Ka kalme lääne ja kirde jalamile on põldudelt lükatud suuri raudkive.




Sisestatud: 20.11.1997.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on fikseeritud plaanil.

Sisestatud: 29.12.2004.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 01.12.2014.