Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 9188
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.11.1997
Registreeritud 20.11.1997
Mälestise vana number 773
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 20.05.08

Menetleja: Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.04.2015.

Mälestise kirjeldus


Narva ja Narva-Jõesuu vahel paiknev Riigiküla seljak on Eesti üks rikkalikumaid teadaolevate kiviaja muististe piirkondi, kus esindatud kõik Eesti alal esinevad neoliitilised kultuurid.
Avastas asulakohad - vene arheoloog Nina Gurina (1951). Arheoloogilisi kaevamisi ja inspektsioone teostatud aastatel 1951-1953 - Nina Gurina, 1958 - Lembit Jaanits, 1991, 1994-1996, 1998, 2006-2007 - Aivar Kriiska.

Sisestatud: 07.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus näidatud skeemil. Lisa nr 1.

Sisestatud: 07.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus näidatud skeemil. Lisa nr 2.

Sisestatud: 07.08.2007.

Aruanded


Kriiska, A. 1999. Aruanne arheoloogilisest inspektsioonist Riigikülas (Vaivara khk) 18.-23.oktoober 1999.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.11.2014.