9194 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 9194 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 21.11.1997 |
Registreeritud | 21.11.1997 |
X-koordinaat | 629464.14 |
Y-koordinaat | 6522983.68 |
Mälestise vana number | 566 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 01.08.23
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Kalme piirjooni on raske täpselt määrata, ilmselt on kalme välist kuju aja jooksul tugevasti moonutatud, sealhulgas ka tuuliku ehitamisel, mille ümmargune alus (Ø 7 m, kõrgus kalme pinnast ca 40 cm) on praegugi näha kalme keskosal. Võimalik, et kalmest on võetud veskiaseme rajamiseks kive. Sellega võib olla seletatav, miks kalme läänepoolne osa tuulikuaseme ümber on tugevasti lohkus. Veskiasemest põhja pool on 2,5 x 3 m mõõtmetega saekaatri auk (süg ca 50 cm), viimasest veel 3 m põhja pool aga umbes 1,5 m läbimõõduga mõnekümne sentimeetri sügavune lohk, mille kunagi olevat kaevanud varanduseotsijad. Umbes sama läbimõõduga ca 50 cm sügavuses lohk on ka veskiasemest 4,5 m idas (külavaheteest 2 m läänes) – sellesse kohta olevat kunagi katsutud kaevata kaevu. Kõik ülalkirjeldatud kahjustused on vanad, kamardunud pinnaga. Kogu kirjeldatud kolmnurksel alal on murukamara all hästi must muld. |
Asukoha kirjeldus Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kalme asub Endla küla taludesse viivast külavaheteest vahetult edelas. |
Ajalugu Tegemist on nähtavasti I aastatuhande I poole - II aaastatuhande alguse kivikalmega. Kalmet on kirjeldatud H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses, lk 26 (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis). Kalmel olevate lohkude kaevamisel olevat kihelkonnakirjelduse ja kunagise Peetri talu peremehe suulistel andmetel leitud põletatud luid. Kihelkonnakirjelduses märgitakse ka, et saekaatri augu kaevamisel olevat naabrite jutu järgi peale selle leitud mõningaid pronksesemeid – talu tolleaegne peremees olevat seda aga eitanud. Kõik need leiud on kaotsis. Mälestisele on passi koostatud 1976. aasta septembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid. |