Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 9202
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
Mälestise vana number 4-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.08.03

Inspektor: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 28.09.2013.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on enam-vähem ida-lääne suunalise piklik-kolmnurkse kujuga, üldiselt lameda sinakas-valkjashalli rändrahnuga, mille pealispind on paljudest kohtadest tugevasti murenenud, ilmselt korduvatest tuletegemistest. Kivi ligikaudsed mõõtmed on järgnevad: pikkus 4 m, laius 3 m, kõrgus 0,75 m, ümbermõõt 11 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.08.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Ohvrikivi asub Endla külas, talu aias, jäädes elumajast 5 m lääne poole. Ohvrikivist edelapool, üle külavahetee paikneb mälestis reg nr 9194 Kivikalme.

Sisestatud: 10.08.2013.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi pärineb arvatavasti II aastatuhandest. Ohvrikivi inspekteeris arheoloog V. Lõugas 1960-ndate aastate lõpul – 1970-ndate aastate alguses. Ohvrikivil olevat sageli tuld tehtud. Rahvapärimuses tuntakse seda kivi ohvrikivina. Pererahvas olevat enne sõda kivi ümber kaevanud, leidnud "sütt ja vanu preese ning igasuguseid muid asju". Kõik need esemed on sõjakeerises kaotsi läinud. Mälestisele on koostanud passi 1976. a septembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.08.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 10.08.2013.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või –aias. Mitmed ohvrikivid asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse andmetel usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab selliste kivide rahvapärane nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Teine osa ohvrikividega seotud rahvapärimusest seostab kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kiviga või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Ohvrikivide täpsem dateerimine pole veel võimalik. Pole teada, kas samu ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti või neil mingeid usutoiminguid tollal tehti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Ohvrikive võib pidada eesti rahvausundist kõnelevateks pärimusmälestisteks. (Vt Tvauri, A. Millest kõnelevad ohvri- ja lohukivid. Eesti Loodus 2007/10.)

Sisestatud: 28.09.2013.