Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kangur"
Mälestise registri number 9224
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
Mälestise vana number 520
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.12.06

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 23.09.2013.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on põllukive täis veetud ida-lääne suunas pikliku sööditükiga väikese kallakuga edelas-kirdesse. Mõõtmed: pikkus 25 m, laius 8 m. Kalme tegelikke mõõtmeid ja kõrgust on rohkesti peale veetud kivide tõttu võimatu määrata. Nähtavasti on varet ka aja jooksul äärtest kitsamaks küntud. Vare on kaetud murukamaraga, mille all on tunda kive, üksikud kivinukid ulatuvad kamara alt välja (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kivikalme paikneb Painküla-Puurmani teest (nr 14150) ligikaudu 280 m lääne pool, avatud maastikul.

Sisestatud: 23.09.2013.

Mälestise ajalugu


Arvatavasti on tegemist I aastatuhande I poole kivikalmega. Muistist on kirjeldanud H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses lk 7-8, mille andmetel olid kivivare mõõtmed 24 x 13 m, kõrgus 20 – 25 cm (käsikiri Ajaloo Instituudis). Rahvas hüüdnud kalmet lihtsalt ″kangruks″. H. Moora andmeil olevat rahvajuttude kohaselt ″kangrust ″ esemeid leitud - ″mingisuguseid raudaju″. Esemete saatuse kohta teated puuduvad. Mälestisele on koostanud 1975. a passi arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 23.09.2013.