Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 9231
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
Mälestise vana number 30-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.10.05

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 21.09.2013.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi kujutab endast trapetsja põhiplaaniga, pikiteljega ida-läänesuunalist järskude servadega rahnu. Lamedamal, tugevasti lagunenud kivilael on märgatav langus edela poole. Muistise pikkus ida-lääne suunas on 2,6 m, laius 1,7 m, idapoolne kõrgus 0,45 m, ümbermõõt 7,5 m. Ainus, suhteliselt lagunenud lohk asub kivilae idaosal (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Kassinurme mägedes, linnusest „Kassinurme Kalevipoja säng“ (mälestis reg nr 9233) ligikaudu 250 m lõuna-kagu suunas. Kultusekivi kulub kolmest kivist koosnevasse rühma (mälestised reg 9229-9231). Kultusekivi reg nr 9231 asub kultusekivist reg nr 9230 ligikaudu 7 m lääne pool, kergelt madalduva ala serval.

Sisestatud: 21.09.2013.

Mälestise ajalugu


Analoogiliselt teiste väikeselohuliste kultuskividega on muistised praeguse uurimisseisu põhjal dateeritavad I aastatuhandesse eKr. Muistis on avastatud 1977. a juunis arheoloog A. Lavi poolt (vt A. Lavi aruannet Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1978. a arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 21.09.2013.

Aruanded


Lavi, A. 1983-1987. Uusi muinasmälestisi Palamuse kihelkonna aladelt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäevasem termin: lohukivi) on kivi, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3-10 cm, sügavus 0,5-5 cm. Lohkude põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Ümmarguste lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Meie lähinaabruses (Skandinaavias) hakati lohke kaljudesse tegema juba neoliitikumis, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on lohukive leitud Põhja-Eestist, vähem Saaremaalt ning vaid üksikuid Lõuna-Eestist. Lohukivide tegemise aja määramine on problemaatiline – lohk ise ei ole dateeritav ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega. Siiski on lohukive peetud Eestis pronksiaegseks kultuurinähtuseks (1800-500 a eKr), kuna neid on leitud peamiselt samadelt aladelt kui pronksiaegsete inimeste matmispaiku – kivikirstkalmeid. Teiste muinasaegsete mälestiseliikidega sellist sidet pole võimalik leida. Lohku peetakse naise (või naisjumaluse) tunnuseks (sootunnuseks). Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, kuna kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades (vt Lang. V. 2007. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu. Lk 67-69).

Sisestatud: 21.09.2013.