Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9241
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
Mälestise vana number 96-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.07.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 18.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Tartu-Jõgeva-Aravete teest läänes, jäädes suures osas endise Vaimastvere mõisa pargi alale.

Sisestatud: 16.06.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestistele Asulakoht, reg nr 9241, Kultusekivi, reg nr 9243 , Vabadussõja mälestusmärk, reg nr 5828, Vaimastvere mõisa ait, reg nr 23933, Vaimastvere mõisa park on määratud ühine kaitsevöönd, mille piirid on nähtavad Maa-ameti kaardil. (Alus: "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516))

Sisestatud: 16.06.2013.

Aruanded


Bernotas, R. 2011. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Vaimastveres, Vaimastvere küla vee ja kanalisatsioonitorustike rekonstruerimisel 2011. aasta juulis.
Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilistest šurfimistöödest ja järelevalvest Vaimastveres, Vaimastvere kooli staadionile viiva kõnnitee alal.
Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilistest uuringutest ja järelevalvest Vaimastvares, arheoloogiamälestis asulakoha (reg nr 9241) kaitsetsoonis.
Lavi, A. 1985. Uusi muistiseid Laiuse kihelkonna alalt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 18.09.2013.