9256 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 9256 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 25.11.1997 |
Registreeritud | 25.11.1997 |
X-koordinaat | 674525.62 |
Y-koordinaat | 6508589.24 |
Mälestise vana number | 45-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 10.05.21
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Asulakoha kultuurkiht ilmneb Assikvere-Pala teest lääne pool. Maantee ääres ja taluhoonete ümbruses on kultuurkiht nõrk, ilmselt on seda järsemalt alati madalamale ka erodeerinud. Allpool, laugemal alal, muutub muld märksa tumedamaks, samuti sisaldab see rohkem jälgi kultuurkihist. Viimane esineb mitte alati ühtlase kihina, vaid laiguti, mis johtub omaaegse paiknemisest. Päriselt kunagise oja kaldani kultuurkiht siiski ei ulatunud: nii ida kui lääne pool kraavi oli kuni 10 m laiune turbane alal, mis omal ajal ei sobinud hoonestuseks. Väga intensiivne kultuurkiht on kraavist 50-60 m lääne pool, edasi muutub kiht nõrgaks. Kultuurkiht oli siin mattunud keskmiselt 20-30 cm paksuse pealeuhutud kultuurkihi alla, mille all oleva kultuurkihi paksus ulatus 30-50 cm-ni. Kohati on märgata söestunud tukijäänuseid, tules tugevasti lagunenud erineva suurusega raudkive ja keraamikat. Kohati ulatus mullakihi paksus kuni 1 meetrini, kusjuures kuni 50 cm paksuse kultuurkihi all oli veel 15-25 cm paksune nn sisseuhtehorisont, mis oli aja jooksul tekkinud mullaosakeste sisseuhtumisest all-lasuvasse liivakihti. Mõnevõrra on kultuurkihi jälgi näha ka ida pool Assikvere teed (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Asulakoht asub Assikvere-Pala tee (nr 14104) ja Vadiristi tee ristumiskohas, jäädes Assikvere-Pala teest lääne poole. |
Ajalugu Asulakoha kultuurkihist korjatud leidudest varasemad on dateeritavad II aastatuhande algusesse, kusjuures asustus on püsinud siin tänapäevani. 1981.-1982. a viidi siin läbi ulatuslikud maaparandustööd. Kuigi asulakoht oli varem teadmata, et kooskõlastatud projekti eelnevalt kultuurimälestiste kaitse organitega. Seetõttu kaevati asulakoha kultuurkihti mitmed kraavid. Üle oja viivast sillast lääne pool kaevati 3-4 m laiune kogumiskraav, varem paikapandud drenaažikraavid olid juba kinni aetud ning ei olnud muistise kirjeldamise ajal enam nähtavad. |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |