Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9285
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 528
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.11.06

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 21.11.2013.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme kujutab endast ovaalja põhiplaaniga, kohati küllalt järskude külgedega, pealt lamedat küngast. Viimane on kaetud tiheda rohukamaga, millest paiguti ulatuvad maapinnale kõrgemate raudkivide laed. Kalmevare pikkus loode-kagu suunas on 16 m, laius keskmiselt 13 m. Vare kõrgus ulatub 0,5 kuni 1,9 meetrini (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.11.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Kivikalme paikneb Nava külateest vahetult ida pool avatud maastikul, põllumassiivi serval. Kivikalmest ida suunda jääb arheoloogiamälestis Kivikalme reg nr 9286.

Sisestatud: 21.11.2013.

Mälestise ajalugu


Kaevamistulemuste põhjal on kivikalme dateeritav I aastatuhande- II aastatuhande algusega. Kalmet on maininud A. Jürgens 1921.a Palamuse kihelkonna muististe kirjelduses (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1945.-1946. a uuriti kalmet arheoloogiliselt H. Moora juhatusel. Peale kaevamist kaeti kaevendi ala mullaga ja taastati kalmekünka algupärane ilme. Uurimistulemused on esitatud M. Schmiedelheimi poolt koostatud kaevamisaruannetes. Kaevamistel uuriti läbi kogu kalme lääneosa ja veidi kirdeserv. Kalmes avastati kaks põhijärku. Varasemast kivikirstkalmest oli säilinud kiviringi jälgi ja põletamata matuseid, mis on dateeritud 1.-2. sajandisse. Ülemine kiht kujutas endast põletusmatustega kalmet, edelaosas avastati kaks suurematest kividest tarandi jälge. Leiumaterjalis on ka noorema rauaaja leide. Mälestisele on passi koostanud arheoloog A. Lavi 1993. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.11.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 21.11.2013.

Aruanded


Lavi, A. 1983-1987. Uusi muinasmälestisi Palamuse kihelkonna aladelt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 21.11.2013.