Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9296
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
X-koordinaat 655407.36
Y-koordinaat 6504988.94
Mälestise vana number 18-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 24.04.15

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 16.10.2013.

Kirjeldus


Tume kultuurkiht esineb Vaidavere voore nõrgalt kaldjal jalamiosal on, hoonestusest ligikaudu 30 m loode pool on kihi paksus 30-40 cm. Mullas on lagunenud kivipuru ja suuremaid kivitükke. Hoonestusest lääne pool kultuurkihi intensiivsus mõnevõrra väheneb. Asulakoha keskkohast ida pool, tasasel alal esineb kultuurkihti laiguti. Seega on intensiivsem kultuurkihi ala Tarto taluhoonete all ja ümbruses, eriti aga talust põhja suunas, laiguti ka ida pool tasasemal alal. Lõuna pool maanteed seni märkimisväärseid kultuurkihi jälgi pole leitud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.10.2013.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Maarja- Magdaleena kihelkonnas. Asulakoht paikneb Luua-Vaidavere tee (nr 14210) ja Allikase tee ristumiskohas, jäädes Luua-Vaidavere teest põhja poole.

Sisestatud: 16.10.2013.

Ajalugu


Asulakohast leitud võrdlemisi nõrga põletusega riibitud keraamika viitaks vähemalt I aastatuhande algusest pärit asutusjärgule. Muistis on avastatud 1975. a suvel arheoloog A. Lavi poolt. Paika on arheoloogide poolt korduvalt inspekteeritud ka hilisematel aastatel. Asulakohalt korjatud leiumaterjal asub Ajaloo Instituudis. Vanemad nimekujud kirjalikes allikate – 1585 Waidawer, 1601 Waydawer, 1638 Waidawer, 1758 Waidofer, 1811 Waidafer (vt V. Pall. Põhja-Tarumaa kohanimed, Tallinn 1969, lk 263-264). Mälestisele on koostanud passi 1985. a jaanuaris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.10.2013.

Aruanded


Lavi, A. 1987. Uusi muistiseid Maarja-Magdaleena khk alalt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 16.10.2013.