Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Silmaallikas", "Kärsa allikas"
Mälestise registri number 9301
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 15-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.04.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht allika vahetus ümbruses.

Sisestatud: 16.10.2013.

Mälestise kirjeldus


Väliselt on allikakoht raskesti eraldatav, seda tähistab vaid ligikaudu 0,5 m läbimõõduga veidi märjem koht kraaviaseme põhjas. Võsastunud ümbruses avaneb allika läheduses väike lagendik (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.10.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Maarja-Magdaleena kihelkonnas. Luua-Vaidavere teest (nr 14210) põhja pool, Vaidavere voore põhjaserva all, soostunud ja võsastunud Kudina orus, Kõlajõest põhjapool, poolummistunud kraaviaseme servas.

Sisestatud: 16.10.2013.

Mälestise ajalugu


Tegemist on arvatavasti II aastatuhande muistisega. Allikavett olevat raviotstarbel kasutatud veel ka 20. sajandi 30-ndatel aastatel. Muistist on mainitud A. Tiitsmaa Maarja-Magdaleena kihelkonna kirjelduses 1921.a lk 35 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Allika vett olevat kasutatud punetiste jt põletikuliste haiguste, peamiselt aga siiski silmahaiguste raviks. 1930. aastatel olevat üks mees lasknud allikavett Tartus keemiliselt uurida ja selles olevat tuvastatud küllaltki palju väävlit. Ilmselt see põhjustabki allikaveele iseloomuliku terava lõhna. Kohapeal nimetatakse allikat „Kärsa allikaks“. Mälestisele on koostanud passi 1975. a novembris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.10.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 16.10.2013.

Üldinfo


Olulised looduslikud pühapaigad on Eestis olnud veekogud, peamiselt allikad, aga ka näiteks püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 16.10.2013.