Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9302
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
X-koordinaat 653878.66
Y-koordinaat 6511503.92
Mälestise vana number 85-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.03.22

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 15.10.2013.

Kirjeldus


Asulakoha kultuurikiht koondub peamiselt lääne ja osaliselt ka ida poole madalamat põhja-lõuna suunalist nõgu, mis jääb endise ait-kuivatist ida poole ja kuhu on hiljem kaevatud sügav kraav. Muinasasula asub suhteliselt tasasel alal, kus lääneosas on märgata vaid õige nõrk langus kraavitatud nõo suunas. Ida poole on kallak mõnevõrra märgatavam, kultuurkihti võib märgata kuni endise meierei jooneni. Kultuurkiht on intensiivne, tume ning sisaldab rohkesti söetükke ja lagunenud kolde- ja kerisekividest pärinevait kivipudru (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.10.2013.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Asulakoht paikneb Varbevere-Süvalepa tee (nr 14132) ja Palamuse-Veia-Otsa tee (nr 14133) ristumiskohast kagu pool. Osaliselt laieneb asulakoht ka Kivijärve-Varbevere teest (nr 14131) lääne poole. Asulakohast lõuna suunas jääb arheoloogiamälestis Rauasulatuskoht reg nr 9305 ja edela pool paiknevad mälestised Pelgupaik reg nr 9304 ja Kalmistu reg nr 9303.

Sisestatud: 15.10.2013.

Ajalugu


Muistise varasema piiri võiks dateerida II aastatuhande algusega. Muistise on avastatud 1983. a aprillis arheoloogide A. Lavi ja A. M. Rõugu poolt. Asulakohalt saadud leiud paiknevad Ajaloo Instituudis. Piirkonna varasemad märkimised kirjalikes allikates on 1411 Warpevere, 1474 Werpever (vt V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed. Tallinn, 1969, lk 268). Mälestisele on koostanud passi 1983. a novembris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.10.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 15.10.2013.

Aruanded


Lavi, A. 1983-1987. Uusi muinasmälestisi Palamuse kihelkonna aladelt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 15.10.2013.