Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9307
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 56-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.09.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.01.2014.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht on jälgitav maanteest lääne pool, Pedja orundisse ulatuval, idast sujuvalt lääne suunas laskuval mineraalmaa nukil. Viimane kitseneb põhjapool vaid kuni 50-60 m laiuseks, samas kui keskosas on ala kuni 120 m laiune, ulatudes seega poolkaarja põndakuna turbase pinnasega Pedja orgu. Paistab silma, et asulakoha intensiivsem kultuurkiht asub põndaku laiemal osal. Asulakihi paksus on maanteest 10 m lääne pool 30 cm, 50 m lääne pool 38- 40 cm, 100 m lääne suunas 55- 70 cm. Kaldjal alal on künnikihti kindlasti ka allapoole erodeerunud, kuigi šurfides kindlamalt eristuvat deluuviumi ei õnnestunud fikseerida. Suhteliselt heledatoonilist, kuid rohkesti lagunenud kivipuru sisaldavat kultuurkihti võib eristada maanteest kuni 50 m lääne pool. Teest 60- 120 m läänes muutub kultuurkiht märgatavalt tumedamaks, sisaldades rohkesti lagunenud kolde- kerisekive, osteoloogilist materjali ja pinnaleide, sealhulgas savitihendite tükke. Sel alal muutub kiht ka paksemaks, teest 100 m lääne pool tehtud šurfis esines veel 45 cm sügavusel tellisetükke. Põndaku laiemas keskosas ulatub kohati asulakihti maanteest kuni 140 m lääne poole, osalt juba poolturbasele alale.
Kuna põndaku kõrgem osa (teest kuni 120 m lääne pool) on olnud pikka aega põllu all, on künnimaa lääneserval kujunenud kohati üsna selgelt ilmnev künniastang. Põndaku põhja- ja lõunapoolsetel kitsenevatel aladel näib tegemist olevat asulakoha perifeerse alaga, kus kultuurkiht muutub märksa heledamaks, sisaldades vähem loomaluutükke ja muid pinnaleide (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal Kursi kihelkonnas. Asulakoht jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 149. kilomeetri juurest (nr 2) vahetult lääne poole, ulatudes edasi piki teed põhja suunas.

Sisestatud: 07.01.2014.

Mälestise ajalugu


Kogutud pinnaleidude põhjal võib asulakoha esialgselt dateerida I aastatuhande II pool - II aastatuhat. Asulakoht on avastatud 1981.a aprilli lõpul arheoloog A. Lavi ja A.- M. Rõugu poolt. Korjatud arvukad pinnaleiud (kedrakeraamika, rauaräbu, luisk) asuvad Ajaloo Instituudi arheoloogilistes kogudes. Keskajal oli Altnurga Kursi ordulossiala küla, kirjalikes allikates esmakordselt mainitud alles 1752.a (vt. V. Pall. Põhja- Tartumaa kohanimed. Tallinn, 1970, lk. 21). Mälestisele on koostanud passi 2001.a oktoobris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 07.01.2014.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 07.01.2014.