Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9310
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
X-koordinaat 637347.01
Y-koordinaat 6505499.68
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.01.2014.

Kirjeldus


Asulakoht jääb Pedja jõe suunas langevale kallakule. Kultuurkihti piirab idast jõe soine luht. Läänes on oluliseks orientiiriks külavahetee. Sellest lääne pool leidub kihti ligikaudu 40 meetri laiuselt. Lõunast on kihi piiriks endise Kirna-Jaani ja Kirna-Jaagu talu piir. Kirna-Jaani talu maa on järsult madalam, seal kihti tõenäoliselt enam ei ole. Ka asulakohast põhja pool kultuurkihti ei esine. Maapind on seal küll looduslikust mullast tumedam. kuid keraamikat seal ei leidu. Kihi ulatus põhja-lõuna sihis on 150 m ja ida-lääne sihis 180 m. Kiht on kogu alal must ja tugeva intensiivsusega, sisaldades palju põlenud kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2014.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal Kursi kihelkonnas. Asulakoht jääb peamiselt vana külavahetee ja Pedja jõe vahelisele alale. Asulakohast lõuna poole jääb arheoloogiamälestis Kalmistu reg nr 9311 ning põhja poole arheoloogiamälestised Kivikalme “Hiiemägi“ reg nr 9316 Kivikalmed reg nr 9314-9315 ja Ohvrikivi reg nr 9317.

Sisestatud: 07.01.2014.

Ajalugu


Muistise võib dateerida I aastatuhande IV veerandisse - II aastatuhandesse. Muistise avastasid 9. septembril 1994. a Andres Vindi ja Andres Tvauri, kes korjasid põllult nii kedral kui ka käsitsi valmistatud keraamikat. Mälestisele on koostanud passi 1995. a oktoobris arheoloog H. Valk ja A. Vindi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 07.01.2014.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 07.01.2014.