Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kirikuase ja kalmistu
Mälestise registri number 9333
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number -
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Paikvaatlused(3)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 18.07.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(2)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kirikuase, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 25.12.2013.

Aruanded


Lavi, A. & Toome, T. 2011. Põltsamaa keskaegse aleviku kultuurkihi arheoloogilistest eeluurimistest Linnu tn 2, metallitehase Kitzinger Progress AS territooriumil.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.12.2014.