Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kirikuase"
Mälestise registri number 9342
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 9-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.08.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht .

Sisestatud: 28.12.2013.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on põhja-lõuna suunalise piklik-ovaalse, teravnevate otstega sööditükiga, mille pikkus on 16,5 m ja laius 6,5 m. Kalme ise on pätsikujuline, kaetud murukamaraga. Tema kõrgus põllupinnast on 50-60 cm. Kalme pikkus on 7,5 m ja laius 6,5 m. Põhja suunas jääb kalme otsa 5 m, lõuna suunas 4,5 m pikkune söödiala. Mõlemale neist on põllult veetud kive. Kalmet katva murukamara all on tunda kive, šurfi kaevamisel tuli murukamara alt nähtavale kompaktne kivilade (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.12.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endiste jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kivikalme asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 132 km lähedusest (nr 2) ligikaudu 85 m põhja pool, avatud maastikul.

Sisestatud: 28.12.2013.

Mälestise ajalugu


Tõenäoliselt on tegemist I aastatuhande I poole kivikalmega. Kalme avastati 27. novembril 1974. a arheoloogide A. Lavi ja K. Jaanitsa poolt endise Nõmmiku talu peremehe jutu põhjal, kes rääkis neile „Kirikuasemest“. 18. märtsil 1975. a käidi uuesti kalmel koos arheoloog V. Lõugasega. Võrdlemisi madalast šurfist leide ei saadud, küll aga leiti kalme ja maantee vaheliselt alalt, põllult, kalmest 65 m lõunas, vana põllupeenra joonelt savinõukild. Mälestisele on koostanud passi 1975. a aprillis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.12.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 28.12.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 28.12.2013.