Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu ja ohverdamiskoht
Mälestise registri number 9343
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 580
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.08.03

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(2)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 28.12.2013.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on pikliku maa-alaga, mida lõuna-edelast piirab Tallinn-Tartu maantee, põhja-loodest tallu viiv külavahetee ning idast kaarekujuliselt kalme tagant kulgev külavahetee. Kirjeldatud maatükil asub ligikaudu 100 m pikkune ja 50 m laiune põhja-lõuna suunaline seljandik kõrgema idaosa ning lauge läänenõlvaga, mille kõrgus on kuni 3 m. Edelas ulatub seljandik päris Tallinn-Tartu maanteeni välja, olles viimase poolt nähtavasti otsast lõigatud. Loodes jääb maantee ja mäe vahele kolmnurkne madalam ala (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.12.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu ja ohverdamiskoht paikneb endiste jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kalmistu ja ohverdamiskoht asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teest (nr 2) ligikaudu 50 m ida pool, jäädes Adavere keskusest umbes 150 km lõuna pool. Kalmistu ja ohverdamiskoha idaserval asub arheoloogiamälestis Ohvrikivi reg nr 9345.

Sisestatud: 28.12.2013.

Mälestise ajalugu


Arvatavasti on tegemist keskaegse kalmistuga 14.-17. sajandist. Kalmistut on „Kalmumäe“ nime all hiieasemena maininud J. Jung (Muinasaja teadus eestalste maal, II kd, 205). Hiiekohaks on muistist nimetatud ka H. Alliku ja S. Markuse 1923. a Põltsamaa kihelkonna kirjelduses lk 61 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Mõlemal juhul on ära toodud nimetus „Kalmemägi“. „Kalmemäelt“ on endine Kalmu talu pererahva jutu järgi leitud ka luid. Mälestisele on koostanud passi 1974. a oktoobris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.12.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 28.12.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Taas muutus selline surnutega ümberkäimine peamiseks alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel ja seda eelkõige Lõuna-Eestis.

Sisestatud: 28.12.2013.