Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht "Haudemägi"
Mälestise registri number 9366
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
X-koordinaat 622545.98
Y-koordinaat 6492694.23
Mälestise vana number 7-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 18.10.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 25.12.2013.

Kirjeldus


Rabaseljandiku lõunaots tõuseb muust osast tunduvalt, ligikaudu 1 m võrra kõrgemale. Asula on paiknenud seljandiku lõunanõlval ja võib-olla ka kõrgemal lõunaotsal. Nõlva ülemisel osas on mättakihi all ligikaudu 30 cm paksune künniga segatud mullakiht, sellele järgneb liiv, alaosas aga ühe proovišurfi järgi otsustades 40 cm paksune soomuld, mis asetseb otse põhjamoreenil. Leide esineb künniga segatud mullakihis, soomullas ja liivakihi ülemises osas (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.12.2013.

Asukoha kirjeldus


Kiviaja asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Asulakoht paikneb põhja-lõuna suunalisel rabasse ulatuval seljandiku lõunaotsal, endistest taluasemetest lõuna pool.

Sisestatud: 25.12.2013.

Ajalugu


Tegemist on mesoliitilise asulakohaga, mis nähtavasti oli seotud omaaegse Suur-Võrtsjärvega ja oleks seetõttu , nagu Siimusaare mesoliitiline asula, esialgselt dateeritav VII-VI aastatuhandesse eKr. Nimetatud seljandikult on juba 20 .saj algul leitud kivitalbu. 1920. aastatest pärinevad samast kohast üks silmaga kivikirve katkend (säilub Ajaloo Instituudis) ja veel üks kivitalb. Lähemalt on neid leide kirjeldanud H. Allik ja E. Markus 1923. a Põltsamaa kihelkonna kirjelduses (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1973. a oktoobris külastasid nimetatud kohta Ajaloo Instituudi töötajad, arheoloogid M. Aun ja V. Lõugas, kes mutimullahunnikutest ja nende poolt tehtud šurfidest kogusid väikese kollektsiooni tulekiviesemeid, tulekivi- ja luukilde (säiluvad Ajaloo Instituudis). Mälestist on arheoloogiliselt kaevatud K. Jaanitsa poolt 1974. a. Leiud, peamiselt tulekivist kõõvitsad, vähem on muid tulekiviesemeid, kivist lihvitud esemete katkendeid, mõned luust ahingukatked, säiluvad Ajaloo Instituudis. Üksikud leiud, rauast odaots, paar tuluskivi ja savinõukild, samuti künnikihis laialipillutud põlenud ja põletamata inimluukillud osutavad ka hilisemale esiajaloolisele asustusele selles kohas, võib-olla ka kivikalme kunagisele olemasolule. Seda kinnitab ka koha rahvapärane nimetus „Haudemägi“. Mälestisele on koostanud passi 1974. a augustis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 25.12.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 25.12.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 25.12.2013.