Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus
Mälestise registri number 9404
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 598
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Martti Veldi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu; maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 19.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Roela linnamägi asub Saare vallas endisest Roela mõisast 1 km kagu pool, Kullavere jõe (Verioja) oru edelapoolsel kaldal Linnamäe talu kõrval. Linnamägi on loode-kagu suunaline ning ühe nõlva moodustab Kullavere jõe kõrge kallas (15 m). Läänepoolse nõlva kõrgus on 6 m. Linnamäe pikkus on50m, laius 20 m, jõepoolse nõlva kalle 45 kraadi. Linnamäel kasvab valdavalt üle 50-aastane kuusemets, milles on ka kaski ja haabu. Jõepoolsel nõlval kasvav mets on vanem.
Linnamäel on tehtud hooldusraiet.

Sisestatud: 19.12.2006.

Mälestise ajalugu


Linnus pärit II aastatuhande algusest.

Sisestatud: 19.12.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3). Kavandatakse kehtestada Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel kinnismälestistele reg nr 9404-9405 ühine kaitsevöönd, mille piiridega on võimalik tutvuda lisas nr 1.

Sisestatud: 24.11.2011.

Aruanded


Aruanne inspektsioonist Roela linnmäe piirkonnas seoses Kullavere jõel kavandatava paisjärvega. 10.-11.06.2002 Ain Lavi.

Sisestatud: 27.03.2003.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 06.12.2014.