Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9429
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 69-k
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.10.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.08.2013.

Mälestise kirjeldus


Arheoloogiamälestis Kantküla asulakoht, reg nr 9429, asub Torma vallas Kantküla külas, Kantküla – Sadala tee lääneservas põhja-lõuna suunas 200 ja ida-lääne suunas 100 m suurusel alal. Piirkonnale tüüpilise paiknemisega muinas- ja keskaegne asulakoht avastati 30. aprillil 1981 TA Ajaloo Instituudi teadurite arheoloog Ain Lavi ja geograaf Aarend-Mihkel Rõugu poolt ümbruskonna maaparandusobjektide (Liiva, Kantküla, Iravere) inspekteerimise käigus koos teiste sama tee servas naaberkülades asuvate asulakohtadega. Asulakoht võeti kohaliku kaitse alla Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega nr. 240 15.12.1982 nr 69-k all ning tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) alusel. Koostanud Ants Kraut

Sisestatud: 29.10.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, laiuse kihelkonnas. Asulakoht asub Kantküla -Sadala teest (nr 14121) vahetult lääne pool.

Sisestatud: 05.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 12.08.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.02.2014.