Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi Kirjadega kivi / Kalevipoja luisk
Mälestise registri number 9431
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
X-koordinaat 649128.93
Y-koordinaat 6526254.78
Mälestise vana number 588
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.08.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 05.02.2014.

Asukoha kirjeldus


Ohvrikivi paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Ohvrikivi asub Kodismaa-Leedi-Reastverer teest (nr 14127) lõuna pool. Ohvrikivist kagu pool asub arheoloogiamälestis Asulakoht reg nr 9430.

Sisestatud: 05.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 12.08.2013.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või –aias. Mitmed ohvrikivid asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse andmetel usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab selliste kivide rahvapärane nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Teine osa ohvrikividega seotud rahvapärimusest seostab kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kiviga või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Ohvrikivide täpsem dateerimine pole veel võimalik. Pole teada, kas samu ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti või neil mingeid usutoiminguid tollal tehti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Ohvrikive võib pidada eesti rahvausundist kõnelevateks pärimusmälestisteks. (Vt: Tvauri, A. Millest kõnelevad ohvri- ja lohukivid. Eesti Loodus 2007/10.)

Sisestatud: 05.02.2014.