Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9441
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 91-k
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.01.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht on märgatav ainult lääne pool Reastvere-Leedi teed, laiudes mitte ühtlaselt intensiivselt, vaid rohkem laiguti. Sügav kraav asulakoha keskel jagab asulakoha kahte ossa. Veidi tõusval alal on kultuurkihi intensiivsus erinev (kihi paksus 40-50 cm), kusjuures 15-20 cm paksuse alumise, tumeda süsise kihi peale on kõrgemalt vooluveed kandnud 20-30 cm paksuse heledama kihi. Üpris tume, selgelt silmatorkav kultuurkiht on kunagise Mardihansu taluhoonete ümber ja tõenäoliselt osalt säilinud ka hoonete all. Kraavist kuni 120 m põhja pool on muld kaunis hele (kihi paksus 20-30 cm, künnil on välja tulnud liivatriipe). Asulakoha põhjaosas on tegemist vägagi intensiivse kihiga, mis sisaldab rohkesti söe- ja kuumuses lagunenud kivipurul loomaluid, savinõukilde jne. Intensiivsema kultuurkihi paksus on keskmiselt 50-40 cm, kusjuures asukoha tõttu kaldjal alal tuleb muidugi arvestada ka vooluvete allauhtuvat mõju (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Asulakoht asub Reastvere külas, Kodismaa-Leedi-Reastvere teest (nr 14127) lääne pool.

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise ajalugu


Seni Reastvere asulakoha kultuurkihist saadud savinõukillud osutavad II aastatuhande algusele. Muistis on avastatud 29. aprillil 1983.a arheoloogide A. Lavi, J. Peetsu ja A.-M. Rõugu poolt. Asulakihist korjatud leiud asuvad Ajaloo Instituudi kogudes ( vt. ka A. Lavi inspektsiooniaruannet Ajaloo Instituudis). J. Jungi andmetel Mardihansu talu põllul olevat "Rahaorg", milles asuvat "mingi aare peitus" (vt. ka H. Moora 1921.a koostatud Laiuse kihelkonna kirjeldust, lk. 68). Kuna aardeleide on tihti saadud asulakihtidest, võib seegi teade olla seoses käesolevas passis kirjeldatava muistisega. Vanemad nimekujud kirjalikes allikates - 1408 - Restfer, 1624 Rehsfer, 1638 Reestfer (Mõisa saksakeelne paralleelnimi Ludenhoff), alates 1702 kinnistub Restfer (vt. V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed. Tallinn 1969, lk. 202) (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 06.02.2014.