Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9449
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 92-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.10.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.08.2013.

Mälestise kirjeldus


Mälestis paikneb Torma mõisa pargis, mõisa kompleksi kuuluvate hoonete ümbruses (250x300 m alal).Asulakoha mullakiht on tumedam muust pinnasest. Kultuurkiht sisaldab arheoloogilisi leide (keraamika killud jne.)

Sisestatud: 12.08.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Torma alevikus, Torma teeristist 150-400 m kagus, Jõgeva - Mustvee maanteest 120-400 m lõuna pool, Tartu-Torma maanteest 70-300 m ida pool.Mälestis on tähistatud arheoloogimälestise kaitsetahvliga.

Sisestatud: 14.06.2005.

Mälestise ajalugu


Muistis pärineb II aastatuhande I poolest.

Sisestatud: 14.06.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Ühisessee kaitsevööndisse kuulivad arhitektuurimälestised reg. nr. 24079 - 24086 ja arheoloogiamälestis asulakoht reg. nr.9449. Kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti kaardil. Alus:"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13)

Sisestatud: 14.06.2005.

Aruanded


Lavi, A. 1987. Muistiseid Torma khk alalt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 01.02.2014.