Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9451
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 73-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.10.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kogu asulakoha alalt võib leida väga tumedat, rohkesti söe- ja kivipurdu sisaldavat kultuurkihti. Viimane on märgatav ka suhteliselt kõrgemal, tee ääres, ulatumata siiski enam oluliselt üle tee, ida suunas. Kuke talu elamust lääne pool teed asub veidi tasasemal alal talu kõrvalhooneid (ait, kelder), kasvavad mõned suured puud, samuti oli seal ka väike ülesharitud aiamaalapp; mujal on lage rohumaa. Maantee ääres on kultuurkihi paksus umbes 30 cm, allpool, soise ala veerel, ulatub see üle 1 m. Sinna tehtud luurešurfis ulatus tumeda kihi sügavus 1,1 meetrini. 80 cm sügavusest leiti rohkesti söepuru sisaldavast mullast ka savinõukild. Seega on Tuimõisa muistse asula tuumik jäänud 10-15 m laiuse ribana soise oru tasasemale veerule, osalt ka järsumale veerule; asulakiht on jälgitav umbes 2 ha suurusel alal (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Asulakoht asub Tuimõisa külas Sadala-Tuimõisa-Reastvere teest (nr 14126) lääne pool, Sadala suurvoore üpris liigestatud põhjaserval.

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise ajalugu


Muistise alal kogutud leidude põhjal võib arvata, et küla varasem piir ulatub II aastatuhande algusesse. Muistis on avastatud 24. aprillil 1982. a arheoloog A. Lavi ja A.-M. Rõugu poolt (leiud Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus). Tuimõisa küla alalt on muinasleide saadud varemgi. 1940. a. leiti tolleaegse Kadaka talu põllult kartulivõtmisel silmaga kivikirves. Varasemad äramainimised kirjalikes allikates on aastatest 1599 (Mojze Taub), 1612 (Tauba moyza), 1739 (Tuimois). Nimi on seotud Taube'de aadlisoo nimega: Taube - Tuvi - Tui, kelle kätte läks Reastvere mõis 1537. a. Tuimõisa varasem nimi arvatakse olevat Kubliste (1408. a. Cublitz, 1447. a. Kubbeletz), mis pärinevat nimest -kuplus- (õõtsuv soo, mudasoo) ning olevat seotud küla asupaigaga suure Lusika soo servas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 06.02.2014.