Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 9452
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 585
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.10.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 01.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kalmistu asub Sadala-Tuimõisa-Reastvere teest (nr 14126) Tuimõisa juurest külavahele keerava tee lõpust olevast talust lääne pool.

Sisestatud: 01.02.2014.

Mälestise ajalugu


Venna-Reina (Vennari) talu juures asunud maa-alusest kalmistust leiti 1922. a kauriteokarpidest helmeid 1931. a. ristripats, 1948. a. luustik kauriteokarpidest keega. Leide saadi ka 1957. a, 1961. a 17.-24. juunil uuriti seda kalmistut K. Margi juhatusel (aruanne ja leiud Ajaloo Instituudis), kes avastas 128 ruutmeetrisel alal seitse hiliskeskaegset matust. Muuseas leiti III luustiku suust Erik XIV 1565. a. vermitud Tallinna killing (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise reg nr 9451 passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 12.08.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Taas muutus selline surnutega ümberkäimine peamiseks alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis.).

Sisestatud: 01.02.2014.