Mälestise tunnus

Stiili (vabakujunduslik) ja ajastu silmapaistvamaid pargi näiteid Eestis.

Mälestise kirjeldus

Pargi dominandiks on Keila jõgi, mis tekitab klindiastangule jõudes 6,1 m kõrguse ja 60..70 meetri laiuse veejoa.
Planeeringult on park vabakujuline ning kõrgetasemelise teostusega, millest suur osa säilunud tänapäevani. Enamik arvukaist pargiehitistest on aga hävinud. Park jaguneb kahte ossa- luitealad ja mets kuni joani ja jõeoruni ning jõeorg oma väljakutega. Väikese regulaarse osa moodustas peahoone esiväljak kõrvalhoonete reeglipärase grupi ja lossi vahel, mis oli lahendatud ringteega. Viimast ääristasid põõsad, jättes hoone väljakule avatuks. Väljaku keskel asus Venuse marmorfiguur /skulptor A. Canova/. Peahoone taga paiknes risaliitehituste vahel avar terrass, mis lõppes jõe järsu astangu äärel väikese, kitsa väljakuga. Ka siin puudusid puud, hoone oli jäetud vabaks piki jõe telge Meremõisa suunas ning vaba oli ka vaade joale. Peahoone kohal oli jalgtee tarvis jõe kallas veepiiril kindlustatud ning vooderdatud. Peahoone juures piki jõe paremat kallast laskuva pargiosa puude hulgas on tsaar Nikolai I külaskäiku tähistavad, osalt ka tema poolt istutatud puud. Need (14 puud) olid algselt piiratud metallaedadega ning tähistatud kuldplaatidega.

Mälestise ajalugu

Suurejoonelist parki hakati kavandama peale 1827 aastat, mil tsaar Nikolai I kindraladjutant ja sandarmeeriašeff krahv Alexander von Beckendorff mõisa ostsid. Siinsed looduslikud tingimused olid ja on ainulaadsed.

Meedia

- Keila –Joa pargis võib tunda vana mõisa lõhna
http://www.postimees.ee/150806/lisad/suvi/213172.php