9470 Keila-Joa mõisa park, 19. saj

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Koondvaade

Mälestise nimi	Keila-Joa mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number	9470
Registreeritud	Kinnismälestis
Arvel	25.11.1997
Registreeritud	25.11.1997

Liigitus	ehitismälestis

Peter Volkonski mälestuskivi pagi põjaosas tiigi kaldal. Foto Silja Konsa, 03.05.2016.

Keila jõe väljapuhastatud paremkallas. Foto Silja Konsa 24.01.2013

Keila jõe väljapuhastatud paremkallas, avatud vaade peahoonele. Foto Silja Konsa 24.01.2013

Keila juga. Foto Silja Konsa, 17.05.2013.

Pargiaas kevadel. Foto Silja Konsa, 17.05.2013.

Keila juga talvel. Foto 28.02.2014 Silja Konsa.

Vaade silla juurest vasak-kaldale. Foto Silja Konsa, 03.05.2016.

Galerii(11)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 21.10.1997.a .määrus nr. 66, (RTL 1997, 172/173, 962) Kuupäev: 21.10.1997

Seisund:	hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus Stiili (vabakujunduslik) ja ajastu silmapaistvamaid pargi näiteid Eestis. Sisestatud: 19.01.2004.
Mälestise kirjeldus Pargi dominandiks on Keila jõgi, mis tekitab klindiastangule jõudes 6,1 m kõrguse ja 60..70 meetri laiuse veejoa. Planeeringult on park vabakujuline ning kõrgetasemelise teostusega, millest suur osa säilunud tänapäevani. Enamik arvukaist pargiehitistest on aga hävinud. Park jaguneb kahte ossa- luitealad ja mets kuni joani ja jõeoruni ning jõeorg oma väljakutega. Väikese regulaarse osa moodustas peahoone esiväljak kõrvalhoonete reeglipärase grupi ja lossi vahel, mis oli lahendatud ringteega. Viimast ääristasid põõsad, jättes hoone väljakule avatuks. Väljaku keskel asus Venuse marmorfiguur /skulptor A. Canova/. Peahoone taga paiknes risaliitehituste vahel avar terrass, mis lõppes jõe järsu astangu äärel väikese, kitsa väljakuga. Ka siin puudusid puud, hoone oli jäetud vabaks piki jõe telge Meremõisa suunas ning vaba oli ka vaade joale. Peahoone kohal oli jalgtee tarvis jõe kallas veepiiril kindlustatud ning vooderdatud. Peahoone juures piki jõe paremat kallast laskuva pargiosa puude hulgas on tsaar Nikolai I külaskäiku tähistavad, osalt ka tema poolt istutatud puud. Need (14 puud) olid algselt piiratud metallaedadega ning tähistatud kuldplaatidega. Sisestatud: 19.01.2004.
Mälestise ajalugu Suurejoonelist parki hakati kavandama peale 1827 aastat, mil tsaar Nikolai I kindraladjutant ja sandarmeeriašeff krahv Alexander von Beckendorff mõisa ostsid. Siinsed looduslikud tingimused olid ja on ainulaadsed. Sisestatud: 19.01.2004.
Meedia - Keila –Joa pargis võib tunda vana mõisa lõhna http://www.postimees.ee/150806/lisad/suvi/213172.php Sisestatud: 31.08.2006.

9470 Keila-Joa mõisa park, 19. saj

Määrused ja käskkirjad(1)

Inspekteerimised(18)

Märksõna(10)

Kirjeldused(4)