• Mälestised

9470 Keila-Joa mõisa park, 19. saj

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Keila-Joa mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 9470
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Liigitus ehitismälestis
Keila jõe väljapuhastatud paremkallas, avatud vaade peahoonele. Foto Silja Konsa 24.01.2013
Pargi aas. Foto Silja Konsa, 20.06.2011 Keila jõe väljapuhastatud paremkallas. Foto Silja Konsa 24.01.2013 Keila jõe väljapuhastatud paremkallas, avatud vaade peahoonele. Foto Silja Konsa 24.01.2013 Keila juga. Foto Silja Konsa, 17.05.2013. Pargiaas kevadel. Foto Silja Konsa, 17.05.2013. Pargiaas. Foto Silja Konsa, 17.05.2013. Keila juga talvel. Foto 28.02.2014 Silja Konsa. Peter Volkonski mälestuskivi pagi põjaosas tiigi kaldal. Foto Silja Konsa, 03.05.2016. Vaade silla juurest vasak-kaldale. Foto Silja Konsa, 03.05.2016. Paremkallas, foto Reio Avaste, 2018
Galerii(12)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 21.10.1997.a .määrus nr. 66, (RTL 1997, 172/173, 962) Kuupäev: 21.10.1997

Inspekteerimised(19)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.12.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Heli Tomps

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Stiili (vabakujunduslik) ja ajastu silmapaistvamaid pargi näiteid Eestis.

Sisestatud: 19.01.2004.

Mälestise kirjeldus


Pargi dominandiks on Keila jõgi, mis tekitab klindiastangule jõudes 6,1 m kõrguse ja 60..70 meetri laiuse veejoa.
Planeeringult on park vabakujuline ning kõrgetasemelise teostusega, millest suur osa säilunud tänapäevani. Enamik arvukaist pargiehitistest on aga hävinud. Park jaguneb kahte ossa- luitealad ja mets kuni joani ja jõeoruni ning jõeorg oma väljakutega. Väikese regulaarse osa moodustas peahoone esiväljak kõrvalhoonete reeglipärase grupi ja lossi vahel, mis oli lahendatud ringteega. Viimast ääristasid põõsad, jättes hoone väljakule avatuks. Väljaku keskel asus Venuse marmorfiguur /skulptor A. Canova/. Peahoone taga paiknes risaliitehituste vahel avar terrass, mis lõppes jõe järsu astangu äärel väikese, kitsa väljakuga. Ka siin puudusid puud, hoone oli jäetud vabaks piki jõe telge Meremõisa suunas ning vaba oli ka vaade joale. Peahoone kohal oli jalgtee tarvis jõe kallas veepiiril kindlustatud ning vooderdatud. Peahoone juures piki jõe paremat kallast laskuva pargiosa puude hulgas on tsaar Nikolai I külaskäiku tähistavad, osalt ka tema poolt istutatud puud. Need (14 puud) olid algselt piiratud metallaedadega ning tähistatud kuldplaatidega.

Sisestatud: 19.01.2004.

Mälestise ajalugu


Suurejoonelist parki hakati kavandama peale 1827 aastat, mil tsaar Nikolai I kindraladjutant ja sandarmeeriašeff krahv Alexander von Beckendorff mõisa ostsid. Siinsed looduslikud tingimused olid ja on ainulaadsed.

Sisestatud: 19.01.2004.

Meedia


- Keila –Joa pargis võib tunda vana mõisa lõhna
http://www.postimees.ee/150806/lisad/suvi/213172.php

Sisestatud: 31.08.2006.