Mälestise tunnus

Meresõidu-ajalooliselt tähelepanuväärne, 19 sajandi historitsistliku kroonuarhitektuuri ja hoonetüübi silmapaistev näide. Kuulub tuletornikompleksi.

Kirjeldus

Tuletorni tüvikoonuselise kiviosa kõrgus on 19,8 meetrit, sellele liitub 6,3 meetri kõrgune tuleruum. Põletatud tellistest torn toetub puhtalt töödeldud paekvaadritest soklile, diameeter 7,5 m. Kiviosa lõpetab väheliigendatud telliskarniis. Segmentkaarset portaaliava ümbritseb paekvaadritest raamistus. Algselt katmata fassaadipinnad on krohvitud arvatavalt 1920.aastatel. 3,5 meetrise läbimõõduga tuleruum jaguneb kaheks tsooniks. Alumine on monteeritud malmkassettidest, mida siseküljel katab vertikaallaudis, ülemine on klaasitud malmpostidel ja rõhtsatel pronksliistudel. Paest sisetrepp jätkub IV korruselt tuleruumi viiva malmtrepiga, mis toetub neljale dekoratiivselt käsitletud malmvalukonsoolile. Välisuks on kahe tiivaga valgmikuga tahveluks. Aknad on segmentkaar-sillusega, raamid kaheksase ruudujaotusega. Praeguse Mohni tuletorni nähtavus 10 miili, koordinaadid on 59° 41,04’ ja 25° 47,73’.

Ajalugu

Mohni esimene tuletorn oli puust ja ehitati saarele 1806. aastal. Käesolev Mohni tuletorn on ehitatud 1850. aastatel, praeguse kuju on ta saanud 1871.aasta rekonstrueerimise käigus, kui lisati kaks korrust ning muudeti valgussüsteemi. 1996. aastast toodavad selle tarbeks elektrit päikesepaneelid ja tuulegeneraator.

Üldinfo

Mohni saare vana nimi “Monasaar” või “Monesaar” võivat pärineda sellest, et keskajal elanud saarel mõned gotlandi mungad. Mehed elatunud kalapüügist ja sellest, mis meri randa tõi. Kogemata karilejooksnud hukkunud laevadelt saadud saak olnud teinekord üsnagi rikkalik. Pikki aastaid saarel eraldatuses elanud mehed läinud metsikuks ja hakanud vandiraiujateks. Koht oli selleks soodus ja tormistel öödel randa süüdatud valetulede peale sõitis nii mõnigi laev kivide otsa. Meestest saanud tõelised röövelmungad. Viimaks proovitud neid kinni püüda, kuid mehed läinud saart katvasse paksu metsa peitu. Siis pandud mets põlema ja põletatud koos munkadega maha.



„Seda, et legend kunagi Mohnil pesitsenud röövlitest pole väljamõeldis, kinnitab ajalooraamatutes esinev teade: 31. mail 1422 toodi hansalinnade päevale Lüübekisse mereröövlite käest lunastatud kaupmehed, kelle eest Vismar oli maksnud üle tuhande lüübeki marga lunaraha. Kaupmeeste eneste jutustuse järgi olnud röövliteks Taani kuninga vasallid Vice von Vitzen jt. Nad viinud kaupmehed ühes nende kaubaga soolasele merele ja sealt ühele saarele, mille nimi Mone, kus saak ära jagatud. Suurem osa sellest läinud Vismari, ka kaupmehed ise viidud Meeklenburgi maale Vismari lähedusse vangi. Mone oli kindlasti Mohni saar. Ei ole välistatud, et Mohnil asus mingi röövlite peatuspaik. Juulis 1424.a. teatas Visby linn Tallinnale, et Soome lahel jälle meriröövlid venelasilt kaupa on ära võtnud, kusjuures ka kaupmehi on tapetud.“ / väljavõte raamatust „Kodukandilood Viinistust, Mohnist ja kaugemalt.“ Anto Juske. 2004.a./
Mohni legendid

Mohni saarel, kus praegu tuletorn asub, olid vanasti elanud mereröövlid. Sääl saarel oli kasvanud tammemets. Kui keegi merele sõitnud, olnud röövlid oma paatidega vastas ja röövinud kõik, mis meestel olnud; mõne mehe visanud röövlid meresse ja mõne jätnud nad poolsurnult paati lamama ning ise läinud saarele tagasi. Ükskord läinud inimestel korda seda saart põlema panna. Ja kõik röövlid olid põlenud tules ja nendega ühes ka tammemets. Ainult üks pärm jäänud järele. Nüüd ei ole sääl enam suuri puid, vaid väikesed kadakapõõsad.

ERA II 110, 393/4 (38) < Kuusalu khk. - Viinistu algkooli õpilane Linda Manitski (1935).

Elukivi asub Mohni saare länssääre otsas. Kord sõitnud sinna kivi otsa kaljas, mille nimi oli “Elu”. Laev purunes puruks, kuid inimesed said luubiga randa. Sest ajast saadik nimetata seda kive Elukiviks. See nimi tuli sellest, et selle laeva nimi oli “Elu”.

Vanal ajal olnud Maalaht kaunis sügav ja sääl veetud noota, ka olnud palju kalu seal. Inimesed pidid mõisa noota vedamas käima Maalahes. Kalamehed käisid kalapaatidega seal kive juures maal. Sest ajast peale hakati seda kive kutsuma Nootneeme kiviks.

ERA II 111, 660 (3-4) < Kuusalu khk. - Viinistu algkooli õpilane Eliine Kruusval < Jüri Kruusval, 56 a. (1935).

Allikas www.harjuekspress.ee