9765 Ohverdamiskoht "Hiiemägi", "Palvemägi"

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohverdamiskoht "Hiiemägi", "Palvemägi"
Mälestise registri number 9765
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 27.11.1997
Registreeritud 27.11.1997
Mälestise vana number 184-k
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Vedruka külas, vaade idast. Foto: K. Klandorf 04.04.2020.
Ohverdamiskoht. Foto: H. Heinlo, 1991 mai. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Vedruka külas, vaade idast. Foto: K. Klandorf 04.04.2020. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Vedruka külas (paemurd mälestise idaküljel). Foto: K. Klandorf 04.04.2020. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Vedruka külas, vaade idast. Foto: K. Klandorf 04.04.2020. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Vedruka külas. Foto: K. Klandorf 04.04.2020. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Vedruka külas, vaade põhja poolt. Foto: K. Klandorf 04.04.2020.
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.04.20

Menetleja: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 20.02.2011.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 19.12.2014.