Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9833
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 2184
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.17

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 08.02.2010.

Mälestise kirjeldus


Muistne küla on tekkinud panga lääneservale, mereabaja kaldale, kus 1972. a proovikaevamistel avastati vanimaid jälgi muinasasulast. Need asuvad Källe-Tooma talu õue all ja taluhoonetest lõuna ja ida poole jääval õueaiamaal, eriti talu aida taga paesel kaldaastangul. Asula ulatust on raske kindlaks määrata, sest kogu Kaseküla talude ümbruses on muld üsna must ja sarnaneb kultuurkihile. Proovikaevamistega on aga leitud asulajälgi vaid eelnimetatud kohtadest Källe-Tooma talu ümbruses. Kultuurkihi paksus on siin väga väike (15-35 cm) ja enamasti kogu paksuses läbi küntud ja mullatöödega segatud.

Sisestatud: 08.02.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistne asulakoht asub praeguse Kaseküla tuumikus.
Kaseküla paikneb kohas, mis on muistse Kõmsi mereabaja läänepoolne kõrgem kuivem kallas. Praegune küla paikneb paepangal, mille laugeks muutunud mattunud serv on hästi jälgitav Hanilast Kaseküla vahele jõudes, kui tee teeb järsu astangu üles, siin katab paekallast vaid õhuke maanteekate. Sama astang on jälgitav küla lääneserval Källe-Tooma talu taga, samuti kaguserval Källe-Tooma ja Alasi talude vahel ning lõuna- ja lääneserval praeguste Sili, Rääka, Kahmi talude õuede taga. Põhjapoolne pangaserv on mattunud ja pole maastikus eraldatav. See panga poolt moodustatud „looduslik vundament“ külale on ida-lääne suunas ca 250 m pikk ja põhja-lõuna suunas paarsada meetrit lai.

Sisestatud: 08.02.2010.

Mälestise ajalugu


Asulakoha vanimad leiud pärinevad meie aja algusest. Arvatavasti on asulakoht tervikuna dateeritav I aastatuhandesse ja II aastatuhande algusesse, millele viitavad leitud savinõukillud.
Asula on avastatud 1972. a suvel Vello Lõugase poolt.

Sisestatud: 08.02.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 08.02.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 07.01.2015.